``Lase minevik lahti. Sa ei saa alustada uut peatükki, kui muudkui kordad eelmise peatüki lugemist. Selle asemel, et lehte edasi keerata, keerad sina seda tagasi. Siis tiba edasi, et saaks jälle tagasi minna. Milleks? Enda karistamiseks? Mille eest? Kardad, et pole õnne ära teeninud? Mõtle uuesti...Hakka märkama olevikku ning ela selles. Olevikus. Praegune hetk on ime. Imeline ime. Praegune hetk on elu. Ära mõtle kui suurepärane kõik on tulevikus. Või kui halvasti oli kõik minevikus. Õpi olema siin ja praegu. Mitte kusagil mujal. Hinda elu ilu. Praegu. Siin. Täna. ``
Seda lugedes tunnen ennast ära. Jah, minu elu seisab ja praegu on õige aeg pühenduda endale-mitte enam kellegi teisele. Nii palju on viimasel ajal juhtunud, või õigemini minu peas juhtub. Asjadest, millest varem aru ei saanud-nüüd mõistan. Veidi isegi naljakas :) Aga kuna tegemist on blogiga siis tuleb oma mõtted ja tegemised kirja panna, et mitme aasta pärast lugeda ja naerda enda üle.
Mis siis vahepeal juhtunud on? Nii raske, sest pooli asju enam ei mäleta. Jäime pooleli sellest, et mul hakkas puhkus. Kohe 13 ja reede kihutasin oma naiskad linna. Minu gümnaasiumi ajast kõige kallimad üldse-Sylvia ja Alesja. Õnneks tööpäev oli lühem kui tavaliselt ja nii ma saingi Sylviaga kokku-tema sõitis ekstra bussiga linna meie pärast. Esimesel õhtul vist nii väga ei teinudki midagi või oot, noh tegelikult sõime vist ja ..ja ..sõime :D ja rääkisime juttu. Oeh, ausalt öeldes nüüd on küll täitsa piinlik, no ei tule meelde :D Igatahes mäletan et naersime nii, et ei suutnud isegi magama jääda. Jube naerune oli ikka see õhtu :D
Teine päev oli..eee....seda ei kommenteeri :D Ütleks vaid seda et no on tsikid :D see jääb eluks ajaks meelde kuidas suudetakse sõbranna klubis ära kaotada ja teisega tund aega KELL KOLM ÖÖSEL kontsadega ja minikleidiga koju jalutada. Ahjaa mis kõige parem. Laupäeval käisime kahes klubis...mina olen nagu ikka-täielik pidur ja ei suuda ennast kohe kuidagi vabaks lasta...aga seda, et tegelikult olin ma pühapäeval töövalves, sest oli tormine ilm ja loomulikult mind kutsuti tööle :D Elu kõige hullem päev tööl...isegi teised ütlesid, et sa näed päris väsinud välja. Noh..õnneks sain õhtul ikka koju ja ennast kasida ja magada sest esmaspäev oli mu viimane tööpäev, mille pärast ma küll ei pabistanud..pigem see, et mind ootas ees vestlus ülemusega. Olin nii kohutavalt närvis, et mis ometi minust mõeldakse ja mida räägitakse, aga ütleme nii et mina armastan oma ülemust. Megatore inimene ja nii lihtne on temaga rääkida. Super. Sealt sain ma veel rohkem enesekindlust ,et minu sihid on paigas ja ma olen loomulikult võimeline selleks, mida tahan. No enamus on seotud siiski psühholoogiaga-te ju teate. Mu elu unistus ja väljakutse! Nii tore oli kelleltki kuulda, et ma lähen õiges suunas ja minus on midagi, mida väga paljudes ei ole. Muide, ma sain aru et ma jätan oma vaikse olemise ja mitte oma emotsioonide väljendamisega väga külma mulje võõrale inimesele. Vaadatakse, et keegi kuskil nurgas...hall hiireke..midagi ei huvita-Pohhuist :D Aga ega ma muidu pole öelnud, et elus on väga vähe inimesi, kes suudavad mind mõista. Isegi mu kõige kallimad suudan ära petta. Mõni üksik on see, kellele ma ennast olen täielikult avanud...aga väga paljud asjad jätan ka oma teada. Nii on kõigile parem :) Vat, jälle kaldusin teemast kõrvale. Et siis mis veel põnevat selle puhkuse nädalaga juhtus.? Kõige pealt kui üldse teada sain, et ma pean puhkusele minema, helistasin õele ja teatasin, et tahan tibu linna. Mõeldud-tehtud. Kohe hommikul ärkasin üles -sättisin ja sõitsin lõuna aeg Paidesse, sest Jaanikal oli lasteaias jõulupidu...ja no ohhhhh üllatust väiksele tirtsule, kohe kui saali astus ütles teistele rühmakaaslastele, et vaata-see on minu tädi Riti :D :D Nii vahva..ja nii tore oli teda näha ja kuulda. Tean, et sellele tirtsule olen ma vägaväga kallis ja see on talle ikka väga tähtis kui kuskil olen temaga koos. Igatahes kui pidu lõppes siis ema ja õde sõitsid maale, mina läksin Jaanika asju pakkima ja sõitsime õhtul hilja linna. Samas oli kartus sees, sest polnud nii ammu temaga koos olnud ja ta ju suurem juba. Kõik oli lihtsalt nii naljakas mida ta ütles, räägib nagu suur inimene või noh...pigem proovib seletada nagu suur inimene aga see kukub tal kohutavalt naljakalt välja. Nagu see, et küsisin ta käest, et praegu hoolitseb su eest sinu tädi, et kui sina suureks saad, et kas sina hoolitsed siis minu eest? Sellele vastati nii ``tädi ära plära, sina lähed varsti ju mehele`` küsisin siis edasi, et aga mis siis sinust saab? Vastas mulle ``siis mina tulen ka koos sinuga mehele ja võtan emme ja vanaema ja Bosse(tema kaisukoer) ka kaasa..vat ..killuke nalja kah :) Kunagi räägin seda kindlasti ka temale.Aga jah see nädal läks küll imekiiresti, natuke küll kurb et iga hommik oli mul isiklik äratuskell ja ei saanud rahulikult voodis põõnata, aga see polegi nii tähtis. Ma lihtsalt nii megalt armastan teda. Algselt plaanisin, et äkki lähme Jaanikaga Põltsamaale, aga kuna pikk bussisõit pani mind sügavalt kahtlema ja venna tuli ka Soomest koju ning Jaanika polnud Lisandraga(vennatütar) üldse mängida saanud siis mõtlesin ümber. Linnas käisime ka ikka ringi ja proovisin tibu ikka kuskile mängima ka viia-käisime ka Raekoja platsil :D Jõuluks kutsuti hoopis Järva-madisele-Janelle vanemate juurde. Väga lõbus oli ja lõpuks ka tundsin, et lapsega on ikka veidikene raskusi kah. Kui linnas oli ta nii pailaps ja ei kakelnud minuga siis maal sain küll paar tou ikka kirja ja oeh neid lapse mosstamisi :D Seal olime siis paar päeva ja peale seda sõitsime minu lapsepõlve koju, kus ootas juba mind mu õde ja ema :) Oeh, see on koht kus on hingerahu südames...see on parim üldse, mis see aasta juhtunud on, sest nägin ka üle mitme aasta oma täditütart ja vanaema, sest käisin isal külas. Seda traditsiooni püüan ikka enda elus pidada, et ka kasvõi jõuluks isa kallistada saan ja juttu puhuda. Peale seda oli naeratus suul ja süda rahul...armastan oma vanemaid :) Ahjaa ja tegelikult mu õel oli ka järgmine päev kohe sünnipäev, seega sai ikka söödud ja joodud-okei seda viimast pidasin siis morssi ja alkoholivaba shampust silmas.Mul lihtsalt seostub mõni asi alkoholiga ja oeh kuidas ma seda ikka vihkan! Naljakas :D Igatahes kui maalt linna sõitsin siis läksin oma väiksesse korterisse, heidsin diivani peale ja mõtlesin, et mul pole ikka mitte midagi, selline tühjustunne , aga sellega harjub :)
Ja juba täna istun ma kontoris...tööl..kell hakkab juba seitse saama aga ikka istun. Miskipärast on just mulle graafikus topitud õhtune vahetus. Samas hea rahulik ja nagu viimasel ajal kombeks, saan lugeda erinevaid artikleid ja materjali, mis mind huvitab-siiski töövälist. Õnneks olen ma terve nv tööl ja saan mõtted mujale-vähemalt ei istu üksi kodus. :)
Täna mõtlesin, et läheks jälle välja-see on see kaksik Riti jälle :D Raudselt kui välja lähen ja hiljem koju jõuan siis jälle kahetsen ja nutan omaette kui loll ma olin, et üldse läksin :D Ma lihtsalt ei oska niimoodi üksi väljas käia-või noh...nii et kõik on oma kallimatega ja ma nagu viies ratas vankri all :D Samas, üksi kodus ka nukker istuda nii et võta sa kinni. Igatahes töö juures mõtlesin Janellega ,et läheks jälle Buffalosse. Täna esineb seal ansambel Respekt, mida juba ammu oleme tahtnud kuulama minna, aga pole kunagi aega ega mahti saanud :) Nüüd selgus, et Lisandral palavik ja vist ei saagi minna...eks siis paistab, mul endal läheb siis jõle kiireks kah, sest 20:00ni tööl, 21st jõuaks koju ja siis peaks kähku pessu minema, sest 22:00 juba hakkab pihta :D Homme pean 7:30 juba tööl olema. Õeh...Eks siis paistab mis saab või ei saa. Pühapäeval ka valve 7:00-17:00-loodame et ilm on rahulik ja välja ei kutsuta. Aastavahetus kisub ka nukraks, sest 31sl olen 18:10ni tööl ja oeh..ma ei teagi, tahaks lihtsalt linnas olla kõige kallimatega aga ei tea.
Täna tuli postitus jälle nii pikk, võiks ju nagu tihemini postitada, siis on aega ja ruumi mõelda, aga no ei. Vahepeal mõtlesin üldse, et kustutan ära aga ei...kus mujal või kellele ma ikka oma mõtteid avaldan kui mitte siia :) Muide, mul on igasugu sebimistest ja suhetest niiiii villand...vihkan juba...mul on õnneks sõbrad, keda ma oskan nüüd paremini hinnata, armastan ja hoian neid kõiki nii kuis võimalik veel. Nii palju uusaasta lubadusi on mõeldud, aga kui palju neist on võimalik teoks teha-ei teagi :) Igaljuhul ootan ma tegelikult juba sügist, et õppima minna, sest alles nüüd tunnen et on aeg oma unistus täide viia. Tean juba ette ära, et see saab olema lõputult raske ja väga suurt koormust. Küll ma lahenduse leian. Ei kavatsegi jääda..siia...oma gümnaasiumi haridusega. Mis ma teen sellega?? Tööd? Jah...praegu ju teengi, muidu ma siin poleks, aga see mis mulle tegelikult meeldiks teha-see nõuab rohkeid aastaid õppimist. Küll ma kunagi saan , ma olen ju juba sinna poole teel. Kõige pealt tuleb mul iseennast korda saada....nii vaimselt kui ka füüsiliselt :) Panen nüüd mõne pildi ka veel siia. Tsaupakaaa mu kallikesed :)
Seda lugedes tunnen ennast ära. Jah, minu elu seisab ja praegu on õige aeg pühenduda endale-mitte enam kellegi teisele. Nii palju on viimasel ajal juhtunud, või õigemini minu peas juhtub. Asjadest, millest varem aru ei saanud-nüüd mõistan. Veidi isegi naljakas :) Aga kuna tegemist on blogiga siis tuleb oma mõtted ja tegemised kirja panna, et mitme aasta pärast lugeda ja naerda enda üle.
Mis siis vahepeal juhtunud on? Nii raske, sest pooli asju enam ei mäleta. Jäime pooleli sellest, et mul hakkas puhkus. Kohe 13 ja reede kihutasin oma naiskad linna. Minu gümnaasiumi ajast kõige kallimad üldse-Sylvia ja Alesja. Õnneks tööpäev oli lühem kui tavaliselt ja nii ma saingi Sylviaga kokku-tema sõitis ekstra bussiga linna meie pärast. Esimesel õhtul vist nii väga ei teinudki midagi või oot, noh tegelikult sõime vist ja ..ja ..sõime :D ja rääkisime juttu. Oeh, ausalt öeldes nüüd on küll täitsa piinlik, no ei tule meelde :D Igatahes mäletan et naersime nii, et ei suutnud isegi magama jääda. Jube naerune oli ikka see õhtu :D
Teine päev oli..eee....seda ei kommenteeri :D Ütleks vaid seda et no on tsikid :D see jääb eluks ajaks meelde kuidas suudetakse sõbranna klubis ära kaotada ja teisega tund aega KELL KOLM ÖÖSEL kontsadega ja minikleidiga koju jalutada. Ahjaa mis kõige parem. Laupäeval käisime kahes klubis...mina olen nagu ikka-täielik pidur ja ei suuda ennast kohe kuidagi vabaks lasta...aga seda, et tegelikult olin ma pühapäeval töövalves, sest oli tormine ilm ja loomulikult mind kutsuti tööle :D Elu kõige hullem päev tööl...isegi teised ütlesid, et sa näed päris väsinud välja. Noh..õnneks sain õhtul ikka koju ja ennast kasida ja magada sest esmaspäev oli mu viimane tööpäev, mille pärast ma küll ei pabistanud..pigem see, et mind ootas ees vestlus ülemusega. Olin nii kohutavalt närvis, et mis ometi minust mõeldakse ja mida räägitakse, aga ütleme nii et mina armastan oma ülemust. Megatore inimene ja nii lihtne on temaga rääkida. Super. Sealt sain ma veel rohkem enesekindlust ,et minu sihid on paigas ja ma olen loomulikult võimeline selleks, mida tahan. No enamus on seotud siiski psühholoogiaga-te ju teate. Mu elu unistus ja väljakutse! Nii tore oli kelleltki kuulda, et ma lähen õiges suunas ja minus on midagi, mida väga paljudes ei ole. Muide, ma sain aru et ma jätan oma vaikse olemise ja mitte oma emotsioonide väljendamisega väga külma mulje võõrale inimesele. Vaadatakse, et keegi kuskil nurgas...hall hiireke..midagi ei huvita-Pohhuist :D Aga ega ma muidu pole öelnud, et elus on väga vähe inimesi, kes suudavad mind mõista. Isegi mu kõige kallimad suudan ära petta. Mõni üksik on see, kellele ma ennast olen täielikult avanud...aga väga paljud asjad jätan ka oma teada. Nii on kõigile parem :) Vat, jälle kaldusin teemast kõrvale. Et siis mis veel põnevat selle puhkuse nädalaga juhtus.? Kõige pealt kui üldse teada sain, et ma pean puhkusele minema, helistasin õele ja teatasin, et tahan tibu linna. Mõeldud-tehtud. Kohe hommikul ärkasin üles -sättisin ja sõitsin lõuna aeg Paidesse, sest Jaanikal oli lasteaias jõulupidu...ja no ohhhhh üllatust väiksele tirtsule, kohe kui saali astus ütles teistele rühmakaaslastele, et vaata-see on minu tädi Riti :D :D Nii vahva..ja nii tore oli teda näha ja kuulda. Tean, et sellele tirtsule olen ma vägaväga kallis ja see on talle ikka väga tähtis kui kuskil olen temaga koos. Igatahes kui pidu lõppes siis ema ja õde sõitsid maale, mina läksin Jaanika asju pakkima ja sõitsime õhtul hilja linna. Samas oli kartus sees, sest polnud nii ammu temaga koos olnud ja ta ju suurem juba. Kõik oli lihtsalt nii naljakas mida ta ütles, räägib nagu suur inimene või noh...pigem proovib seletada nagu suur inimene aga see kukub tal kohutavalt naljakalt välja. Nagu see, et küsisin ta käest, et praegu hoolitseb su eest sinu tädi, et kui sina suureks saad, et kas sina hoolitsed siis minu eest? Sellele vastati nii ``tädi ära plära, sina lähed varsti ju mehele`` küsisin siis edasi, et aga mis siis sinust saab? Vastas mulle ``siis mina tulen ka koos sinuga mehele ja võtan emme ja vanaema ja Bosse(tema kaisukoer) ka kaasa..vat ..killuke nalja kah :) Kunagi räägin seda kindlasti ka temale.Aga jah see nädal läks küll imekiiresti, natuke küll kurb et iga hommik oli mul isiklik äratuskell ja ei saanud rahulikult voodis põõnata, aga see polegi nii tähtis. Ma lihtsalt nii megalt armastan teda. Algselt plaanisin, et äkki lähme Jaanikaga Põltsamaale, aga kuna pikk bussisõit pani mind sügavalt kahtlema ja venna tuli ka Soomest koju ning Jaanika polnud Lisandraga(vennatütar) üldse mängida saanud siis mõtlesin ümber. Linnas käisime ka ikka ringi ja proovisin tibu ikka kuskile mängima ka viia-käisime ka Raekoja platsil :D Jõuluks kutsuti hoopis Järva-madisele-Janelle vanemate juurde. Väga lõbus oli ja lõpuks ka tundsin, et lapsega on ikka veidikene raskusi kah. Kui linnas oli ta nii pailaps ja ei kakelnud minuga siis maal sain küll paar tou ikka kirja ja oeh neid lapse mosstamisi :D Seal olime siis paar päeva ja peale seda sõitsime minu lapsepõlve koju, kus ootas juba mind mu õde ja ema :) Oeh, see on koht kus on hingerahu südames...see on parim üldse, mis see aasta juhtunud on, sest nägin ka üle mitme aasta oma täditütart ja vanaema, sest käisin isal külas. Seda traditsiooni püüan ikka enda elus pidada, et ka kasvõi jõuluks isa kallistada saan ja juttu puhuda. Peale seda oli naeratus suul ja süda rahul...armastan oma vanemaid :) Ahjaa ja tegelikult mu õel oli ka järgmine päev kohe sünnipäev, seega sai ikka söödud ja joodud-okei seda viimast pidasin siis morssi ja alkoholivaba shampust silmas.Mul lihtsalt seostub mõni asi alkoholiga ja oeh kuidas ma seda ikka vihkan! Naljakas :D Igatahes kui maalt linna sõitsin siis läksin oma väiksesse korterisse, heidsin diivani peale ja mõtlesin, et mul pole ikka mitte midagi, selline tühjustunne , aga sellega harjub :)
Ja juba täna istun ma kontoris...tööl..kell hakkab juba seitse saama aga ikka istun. Miskipärast on just mulle graafikus topitud õhtune vahetus. Samas hea rahulik ja nagu viimasel ajal kombeks, saan lugeda erinevaid artikleid ja materjali, mis mind huvitab-siiski töövälist. Õnneks olen ma terve nv tööl ja saan mõtted mujale-vähemalt ei istu üksi kodus. :)
Täna mõtlesin, et läheks jälle välja-see on see kaksik Riti jälle :D Raudselt kui välja lähen ja hiljem koju jõuan siis jälle kahetsen ja nutan omaette kui loll ma olin, et üldse läksin :D Ma lihtsalt ei oska niimoodi üksi väljas käia-või noh...nii et kõik on oma kallimatega ja ma nagu viies ratas vankri all :D Samas, üksi kodus ka nukker istuda nii et võta sa kinni. Igatahes töö juures mõtlesin Janellega ,et läheks jälle Buffalosse. Täna esineb seal ansambel Respekt, mida juba ammu oleme tahtnud kuulama minna, aga pole kunagi aega ega mahti saanud :) Nüüd selgus, et Lisandral palavik ja vist ei saagi minna...eks siis paistab, mul endal läheb siis jõle kiireks kah, sest 20:00ni tööl, 21st jõuaks koju ja siis peaks kähku pessu minema, sest 22:00 juba hakkab pihta :D Homme pean 7:30 juba tööl olema. Õeh...Eks siis paistab mis saab või ei saa. Pühapäeval ka valve 7:00-17:00-loodame et ilm on rahulik ja välja ei kutsuta. Aastavahetus kisub ka nukraks, sest 31sl olen 18:10ni tööl ja oeh..ma ei teagi, tahaks lihtsalt linnas olla kõige kallimatega aga ei tea.
Täna tuli postitus jälle nii pikk, võiks ju nagu tihemini postitada, siis on aega ja ruumi mõelda, aga no ei. Vahepeal mõtlesin üldse, et kustutan ära aga ei...kus mujal või kellele ma ikka oma mõtteid avaldan kui mitte siia :) Muide, mul on igasugu sebimistest ja suhetest niiiii villand...vihkan juba...mul on õnneks sõbrad, keda ma oskan nüüd paremini hinnata, armastan ja hoian neid kõiki nii kuis võimalik veel. Nii palju uusaasta lubadusi on mõeldud, aga kui palju neist on võimalik teoks teha-ei teagi :) Igaljuhul ootan ma tegelikult juba sügist, et õppima minna, sest alles nüüd tunnen et on aeg oma unistus täide viia. Tean juba ette ära, et see saab olema lõputult raske ja väga suurt koormust. Küll ma lahenduse leian. Ei kavatsegi jääda..siia...oma gümnaasiumi haridusega. Mis ma teen sellega?? Tööd? Jah...praegu ju teengi, muidu ma siin poleks, aga see mis mulle tegelikult meeldiks teha-see nõuab rohkeid aastaid õppimist. Küll ma kunagi saan , ma olen ju juba sinna poole teel. Kõige pealt tuleb mul iseennast korda saada....nii vaimselt kui ka füüsiliselt :) Panen nüüd mõne pildi ka veel siia. Tsaupakaaa mu kallikesed :)
 |
| Margot-Jaanika ja Lisandra |
 |
| Vennaga ja lastega. |
 |
| Mu rõõmupall :) |
 |
| Onu Ristot jagamas :D |
 |
| Raekoja platsil käisime jõuluvanal külas :) |
 |
| Tirtsud |
 |
| :) |
 |
| Kõige raskem tööpäev elus. Õnneks käis mul väike päkapikk :) |
 |
| Armastan ! :) |
 |
| Kamahouse :) |
 |
| Mu punapea :D |
 |
| mmmm :) |
 |
| Minu tehtud ! :D Lokipea üks :) |
 |
| Klõnks :D |
 |
| Lokipea 2 :D |
 |
| Lokipea 3 :D |
 |
 |
| Mu tiburull :) |
 |
| Nukule pandi ikka oma riided selga :D |
 |
| Musuuuu :) |
 |
| Tegime patsi |
 |
| Musirull jäi tuttu :) |
 |
| Kõige kallimaga :) |
 |
| Saarmetsad :D |
 |
| Tibu koos oma onuga :) |
 |
| Meie kuuusk :) |
 |
| Kõige parim piparkook! |
 |
| Hundud :D |
 |
| Mu kullakallis klounvenna :D :D |
