Parim kättemaks on see, kui suudad oma solvajale mitte kätte maksta.

Tsauka!

Nii nüüd jälle üks mõnus nädalavahetus möödas ja saan jälle kirjutada. Jäin pooleli sellest, et pidin minema Janelle ja Meelisega õhtustama. Kõige pealt panin siis kell 19:00 kohas nimega Kolm sibulat laua kinni, aga siis teatati mulle, et esimene vaba laud on alles kell 20:00 vaba. Ei soovinud ja mõtlesime, et lähme siis juba vana heasse kohta Kamahouse, kus me oleme pidevalt käinud. Kõige lähemal kodule ja nii maitsvad söögid. Kuna Janellel oli lühem tööpäev, siis läks veel poodi Liisuga ja tõi ta lasteaiast ära. Mina lõpetasin ka 18:10 ja Meelis tuli mulle järgi. Õudne ilm oli :D Sõitsime siis kahekesti Kamahouse ja mõtlesime et jõuame kohvi juua, sest Janellel pidi minema aega, aga kuna liiklus oli kohutav sellel kellaajal siis jõudsimegi veidi menüüd sirvida ja siis õnneks tuli Janelle ka :) Otsustasime taaskord pasta kasuks kõik. Ainult, et mina loobusin taaskord seentest, Meelis sai topelt :D :D Väga tore õhtu oli. Pärast koju jõudsin, siis tegin oma tavapärase trenni veel ära ja siis olin küll läbi. Olin alguses nii kurb, et kätekõverduste koormust ei ole saanud tõsta, sest jõudu ikka maruvähe, et oma mass üles lükata mitmeid kordi. Aga minu üllatuseks läks trenn nagu lipsti ja enam ei olnud numbrid ühe koha peal. Super :)
Reedel oli ka sarnane lugu, pidin tunnike kauem tööl olema tavapärasest, aga päev läks päris kiirelt. Viimased tunnid venisid. Kuna see oli mu esimene rahulik õhtu, mis mul oli siis ei osanud sellega miskit peale hakata. Muidu iga päev pidanud kuskile minema või midagi tegema. Jõudsin koju, tegin trenni ära ja siis läksin suht vara tuttu, sest eelmine öö ei saanud just kõige paremini magada. Suutsin oma tuju ise ära rikkuda. :( Kell oli nii palju ka, et ei hakanud oma kurva jutuga ennast kedagi piinama, igaljuhul jäin vist kuskil kolmest magama. Igaljuhul jah reede õhtu vajusin heas tujus tuttu. `` Sa oled magusam kui maasikas, terasem kui mustikas ja säravam kui kirss tordil.`` On ju armsasti öeldud. :)
Laupäeval ajasin ennast varakult üles, sest Sylvia tuli linna. Saime Kristiines kokku, võtsin meile paar lattet :D :D ja rääkisime juttu ,käisime paaris poes, siis võtsime poest süüa ja kihutasime koju. Siis mõtlesin, et kuidas ma oma trenniga küll nüüd teen, et tahaks ikkagi sõbrannaga samas kvaliteetaega veeta ja kuna tema ka selline hakkaja mul, siis ajasime trenniriided selga ja läksime Stromkale jooksma-kõndima. Päike hakkas loojuma ja vaade oli imeline. Sai ikka kuskil 10 km läbitud, ainult et tagasi tulles olime külmunud. Koju jõudsime siis tegime venitust ja jõuharjutusi. Siis käisin pesus ja tegin meile pastat. Õhtul plaanisime mingit filmi telekast vaadata ja popcorni süüa, aga oh seda nalja :D Ei teagi nüüd palju ma seda telekat vaatasin :D Igatahes uni oli magus.
Laupäeval kui tõusin tegin putru ja kohvi , sõime sõbrannaga ja rääkisime juttu, mängisime kaarte ja ma sõin heeringat :D :D Jube isu tuli kohe hommikul vara :) Kuna ilm oli ka nii ilus siis sättisime ennast korra välja, saime paar pilti tehtud ja olime jälle külmunud :D Oeh kuidas tahaks endale korralikku fototehnikat. Selliste ilusate ilmadega tuleb veel eriti tuhin peale. Igaljuhul koju tagasi läksime siis jõime teed/kohvi ja lõpuks sõime kooki. Kuna me räiged koogisööjad temaga siis tegime suure koogi pooleks ja siis veelkord pooleks ja siis üritasime süüa. Süda hakkas juba pahaks minema :D Koogiisu sai täis igaljuhul. Seejärel ma sain küll elutrauma :D Mängisime 50 minutit linnadepõletamist...oh seda õudust. Lisaks sellele on mul endiselt ``toredad`` elanikud. Sylviaga kui tuppa tulime siis jooksime ühe narkari eest jälle ära. Mõtlesin küll, et no seekord saan küll jalaga selle mehe käest, sest ta seisis trepi peal ees ja lihtsalt vehkis täiega, nuttis ja naeris. Uhh. Vihkan neid inimesi, kes oma elu selliseks muudavad. Õhtul kui läksin Sylviat saatma siis hoidsime hinge kinni, et jälle mõne sellise otsa ei satu. Õnneks kõik läks hästi. Ainult et kui tagasi koju sõitsin siis sattusin jälle mõne mehe huviorbiiti :D :D Alles paluti naiseks ja nüüd selline veider bussisõit. Buss oli rahvast täis ja mina sattusin kahe sõjaväeriietes oleva kahe noormehe vahele, nagu kilu olin seal. Ja see bussijuht samuti sõita ei osanud, pidurdas nii,et rahvas lendas. Mina kaasa arvatud siis, aga üks nendest meestest sadas ka kogu oma varustusega mulle selga. Ütleme nii, et hea et ma ellu jäin, mass oli metsik :D :D Palus vabandust ja siis hakkasid mõlemad juttu ajama. Üks oli akna ääres kohe püsti ja järgmises peatuses tuli veeeel rohkem rahvast peale. Üks küsis kus ma maha lähen, et kas pikk sõit? Ütlesin, et jah suht lõpus alles...siis tiris mind enda akna alla ja keerasin näoga akna poole, hoidsin kõvasti kinni. Tema omakorda oli mu selja taha ennast sättinud ja asetas ka oma käed mu ümbert akna juurest kinni hoidma. Päris turvaline oli niiviisi :D :D Küsis, et kas mul mees bussi vastas ootamas, et kas läheb väga müdinaks kui näeb meid niiviisi. Ütlesin, et mees om mul kodus(valetasin loomulikult :D Ei ole ühtegi meest ju!) ja kui ta nüüd ennast enam ei liigutaks(see sõjaväe noormees) et siis pole hullu midagi :D Siis jälle vabandas ette ja taha et ta tahtis ainult aidata mind jne. Selgitasin ka talle et pole midagi, et väga armas et ma ei pea kuskil kellegi vahel litsuma :D Koju ma ilusti jõudsin ja peale seda tegin trenni ära ja jäin tuttu :)
Täna lõpetan tunnike varem ja jõuan mina kiiresti oma passile ja ID kaardile järgi LÕPUKS ja siis kähku trenniriided selga ja Stromkale Janellega jooksma/käima.
Lisan siis mõned pildid ka :)

Selleks, et teha kellegi teise elu eriliseks-pole vaja olla ilus, rikas, särav või täiuslik. Vaja on vaid natuke hoolida.

Tere,

Kohutav...Ma ei võitnudki Bingos :D Tegelikult oli asi selles, et minu tööpäev lõppes nii hilja, et enam piletit ei saanudki. Õnneks Martin jäi 2€ kahjumisse, seega teda ma ikkagi võitsin teda. Vohh :D 
Tegelikult mind saadab ikka täielik ebaõnn. Kuna endiselt pole mul ühtegi dokumenti ja endiselt ma ei saa ka panka minna, siis tuleb arveldada sularahas enamasti. Nii siis mu sekretär on Janelle, kes mind alati hädast välja aitab. Ehk siis tema teeb minu eest ülekande ja mina maksan talle sulas, kas pole mitte hea diil? :D :D Tegelikult on see kõik mind juba nii ära väsitanud, eile läksin pangaautomaadist raha võtma välja. Lükkasin kaardi sisse ja sama targalt lükati see mulle tagasi... ja niiviisi kolm korda. Lihtsalt ei lugenud mu kaarti, siis mõtlesin, et no nüüd on küll pekkis. Raha on aga kätte ei saa. Murest murtud , õnneks sularaha oli, läksin poodi testima, et kas tõesti minu kaardi viga. Ostsin süüa ja maksin kaardiga, esimene tehind ebaõnnestus, siis tean et no kuna varem ise ka poes töötanud, et kiip võib olla must, käisin siis kiibi üle kenasti ja proovisin uuesti. Õnnestus. Super ! Kivi oli südamelt langenud. Läksin siis uuesti pangaautomaati, et no nüüd õnnestub äkki. Ikkagi lükkas tagasi :( Siis proovisin mitu korda ja lõpuks võttis kaardi sisse, aga mitte midagi ei teinud :D Mõtlesin et no nüüd jäin kaardist ka ilma, õnneks lihtsalt mõtles kauem kui tavaliselt. Sain ikka trauma sealt :D Koju jõudsin siis tusatsesin omaette. Nii et arvatavasti tuleb pangakaart ka välja vahetada kui veel peaks sellist nalja mul tegema. Nõme...
Eile koju jõudsin, siis olin jälle nii väsinud. Kuna eelmine päev olin niiii imelikult magama jäänud, siis kallasin omale tööl rohkem kohvi sisse, et ikka oma trenn ka ära teha. Sellest imelikust päevast veel nii palju, et ma olin pannud sõbra kõne kinni kaks korda järjest ja korra netis ka käinud vaatamas, mis kirjutati. Vääääga veider, mina ise küll ei mäleta, et oleks midagi vahepeal teinud. Igatahes teadsin, et pean veits tagasi tõmbama ja ei tohi niiviisi ära väsitada ennast. Eile sundisin ennast esimest korda trenni tegema, eks nüüd maksab kätte see, et neli päeva jala pärast ei saanud teha ja eelmine õhtu magasin kogu aeg. Õnneks treeningplaanis tegin väikse muudatuse ja tõstsin ainult kõhulihaste arvu siis nii ületamatu see polnud. Nüüd ongi nii, et kõhulihaste plaan on ületatud. Alustasin 92ga ja lõpetasin eile 244ga. Usun, et kuna pool kuud alles möödas ja oma kätekõverdustega olen ma endiselt hädas siis jätkan sama arvuga kuni jõuan kõik lõpuni ja siis võtan uue plaani. Vaikselt vaatanud ka, aga veel täpselt ei tea, mis välja mõtlen. Veebruarist tahan jõusaali ka regulaarselt külastada. Muidu eile soovitati mulle, et üle päeviti teha kuni keha enam niimoodi ei streigi, aga praegu mõtlen, et ei anna alla, muidu järgmine kuu jõusaalis peidan jälle oma silmad kuskile maha, sest vastupidavust pole. 
Ahjaa, mul jäi üldse rääkimata mu puhkused, eile panin need paika ja täitsa rõõmus olen. Alguses oli tähtis vaid mu septembri puhkus, sest tahan ju kooli minna ja kindlasti vaja sisse elada ja paljud asjad selgeks omale teha. Tegelikult läheb see suvepuhkuse alla nii, et ohverdasin oma ilusate ilmadega puhkuse hoopis septembrisse, aga pole viga. Õppida tahan ja vinguda pole mõtet :D Igaljuhul algselt panin ühe nädala päris detsembri lõppu, aga kuna sellel ajal oli veel inimesi, kes soovisid puhkama minna siis loobusin. Nii, et tuli panna kuhugile mujale. Vaba aeg oli kas kohe veebruar või november. Loomulikult siis turgatas mulle pähe, et kuna pole ammu Radnel ja Atsul külas käinud siis vat nüüd võtan ekstra nende jaoks puhkuse ja lähen nende juurde külla. Nii, et juba 10.02 hakkab nädalake puhkust :) Siis järgmise võtsin peale oma sünnat 07.04-20.04 ehk siis kaks nädalat ja siis kooli jaoks sain 25.08-07.09ndani ehk siis ka kaks nädalat :) wipiiiiii :) aa ja siis 1detsember puhkan ka nädalake. Vahvad plaanid , kas pole :D Pole harjunud nii palju puhkama, aga küll harjun. 
Egas vist rohkem polegi nüüd midagi, isegi poole päeva tegemistest suudan sellise teksti kokku keerata. Täna siis plaanis minna õhtustama Janelle ja Meelisega, nii et maitsev toit ja hea seltskond garanteeritud :) Peale seda üritan  oma trenni ka ikka täna ära teha ja ehk läheb see libedamalt kui eile. Ma niiiiii loodan. Seda ka, et ma ootan juba 25ndat jaanuari :D !! Tsauka!

Kett taaskord maas.

Tsauka,
Nii, sain jälle blogile pihta. Kirjutasin viimati teisipäevast. Edasi siis kolmapäeval käidi mul kiisu asjadel järgi, mida soetasin endale, täiesti uued, aga oeh. Vaja ei läinudki, sest mõtlesin ju ümber kassi osas. Olen nii vähe kodus ja pühendan ennast pigem trennile. Igaljuhul tegin omale täielikult külma rahalises suhtes, sest andsin peaaegu poole odavamalt asjad ära :D Aga no vähemalt kiisu sai omale armsad asjad, mida oma parima sõbrannaga Radnega välja valisime :) Siis käisin veel kolmapäeval omale talvekomplekti ostmas. Sain armsa musta-roosaga jope ja roosad püksid ja roosa tutimütsi :) Nüüd hea soe käia , selleks ajaks veel lund polnudki maas, aga tuli juba järgmine päev. Kolmapäeval käis veel Meelis õhtul kohvil ja kuna ma olin trenniga oma säärelihase no totaalselt ära tõmmanud siis olin lombakas kah. Õnneks tegi massaaži veits ja nii lootsin et neljapäeval juba kannatab trenni uuesti teha. Igaljuhul neljapäeval ärkasin üles jalavalu peale, see läks küll aina hullemaks ja kontsasid ei kannatanud üldse. Pidingi talvesaapad jalga tõmbama, sest need madalad. Kuna asi ei tundunud üldse paremuse suunas minema, siis õnneks kuna Meelisel tuttav töötab massaažisalongis ja mõte liikus kinesioloogilise teibile. Mõtlesin veel natuke, et reedel oli plaanis firmapidu, kuhu loomulikult mõtlesin klieid selga panna, siis natuke kahtlesin, aga kuna jalg oli ikka metsikult tundlik ja õnneks teip oli valikuliselt mitut värvi, siis leppisin mustaga. Infoks: ``Kinesioloogiline teip on puuvillasest kangast ja hüpoallergeensest akrüülliimist koosnev veniv teip, mis  ei sisalda ühtegi ravimit. Seda kasutatakse nii spordivigastuste ennetamiseks ja taastumiseks kui ka spordiga mittetegelevate inimeste mitmesuguste akuutsete ja krooniliste vaevuste ennetamiseks ja leevendamiseks. Kinesioloogilise teipimise eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma nende liikumist piiramata.``
. Ahjaa selle minekuga panin ka ikka räige nalja maha. Nimelt kolmapäeval käidi kassiasjadel järgi eks, ma unustasin ühe asja andmata ja neljapäeval pidi kella 19 paiku umbes tulema Marii neile järgi. Noh, siis Meelis rääkis, et peale seitset kuskil siis lähme salongi, et tuleb järgi aga plaanid muutusid ja sain aja 18:30ks juba. Noh siis passisin rahulikult veel kodus peale tööd, siis mõtlesin, et no millal see Marii küll tuleb, et kell juba nii palju. Siis helistas Meelis, et ta lõpetas töö, et kas liigun. Ma muidugi ütlesin, et misassja, et ma ei saa ju veel. Marii tuleb varsti...aga kell oli alles mingi 18:15 :D täitsa totakas olen. Siis Meelis tuletas mulle meelde, et pidi ju kell 7 alles tulema ja mul on nüüd 10 min aega ,et salongi jõuda. Nii ma siis asusin lombates teele :D Õnneks Meelis tuli järgi ja tegi oma ülimegakiiret sõitu ja jõudsime paar minutit hiljem. Nii ma siis käisingi salongis ära, kõik oli tore..ainult et seal avastati, et mul hüppeliiges ka puhta paistes, ma ei saa aru kuidas ise seda tähele absoluutselt ei pannud. Igaljuhul konts oli täielikult out. Spordiga kaaaaa ei tohtinud tegeleda kuniks jalg paraneb.
Reedel olin 17:10ni tööl ja peale seda oleks pidanud minema oma vana grupiga istuma ja peale seda siis Energiarahvapeole. Mõtlesin, et kuna Janellel oli nagunii hilisem vahetus, siis ootasin ta ära, ise vahepeal sõitsin taksoga koju, käisin poes omale tumetumemusti sukkasid ostmas (mida loomulikult ma ei leidnud) ja siis läksin koju klieidi järgi ning põrutasin tööle tagasi. Tegin Janellele paar lokikest ja lootsin,et jõuan endale ka midagi pähe teha aga eiii ... :D loomulikult keerasin ühe loki ja siis takso juba tuli järgi meile :D :D Aga lõin käega, las siis olla :) Panin kontsad endale loomulikult alla, sest polnud ju kleidiga muud kanda. Enda arust võtsin veel kingad kaasa, et vähe madalad, aga tohman olen. Seisin mitu tundi peol jalgadel kingadega...pidin ära surema, niiii valus oli. Pärast kui hakkasime afterpartyle minema klubisse, siis viskasin omale kontsaga saapad uuesti jalga ja oeh, jalg natuke puhkas, sest loomulikult ma ei tulnud selle peale, et saabastekonts vähe madalam. Klubis eriti ei olnud, sest no ruumi oli seal minu ja Janelle jaoks loomulikult vähe. Jõime ühe alkoholivaba kokteili ära, mida loomulikult tegi Mairold Miller meile isiklikult, sest see oli tema klubi ja peale seda läksime välja ja läksime koju taksoga. Kuna mina elan veidi kaugemal Janellest siis alguses viisime tema koju ja siis sõitsime minu maja ette. Taksojuht küsis, et kas tean , et kunagi oli see üks hullemaid ühiselamuid, et seal oli ikka igasugu narkareid ja joodikuid jne. Noh tegelikult siiani ikka paari magavad narkarit leidnud koridorist ja seal ikka liigub ALATI mingi kahtlane seltskond. Sõitsime maja ette ja täpselt trepikoja ees oli umbes 10 noormeest...taksojuht küsis, et kas nad ootavad mind?? Ütlesin et eiii, et kindlasti mitte. Vahepeal maksin taksoarve, loomulikult taksojuht oli kogemata Janelle maja juures juba arve ära nullinud ja ütles mulle lambist summa 5€. Kindaslti oleks läinud rohkem :D :D :D Siis juba vaatas mureliku näoga mulle otsa, et kas ikka julgen minna üksi. Endal oli ka päris hirmus, astusin välja, mingid põkid olid ukse ees :D :D Õnneks olid eestlased. Loomulikult nad mind uksest sisse ei lasknud, hakkasid juttu ajama. Üks küsis, et kas noor naisuke tuli peolt, et kas väga halb olla? Vaatasin imeliku näoga otsa ja ütlesin, et tulin jah aga ei ole paha, miks peaks. Noh siis jutustas edasi, et no alkohol teeb ju oma töö. Selgitasin et ma ei joonud tilkagi, siis üks noormees pakkus mulle suitsu :D :D Hakkasin naerma, ütlesin et tänan väga, aga ma ei suitseta, seejärel hüppas üks noormees sealt kambast välja ja teatas mulle oma särasilmadega ,et ta on nii vaimustuses minust ja armus just praegu minusse ära :D :D Ma vaatasin lihtsalt lolli näoga otsa. Küsis mu vanust, nime ja kas olen vaba. Peale seda laskus automaatselt ühele oma põlvele ja palus mind omale naiseks :D Hing jäi kinni, lõpuks hakkasin muigama, sõbrad ka seal taga ehmusid et osssaaaa mis nüüüüüüd. Plaksutasid käsi seal meile ja lõpuks siis küsis, et kas ma ei ütlegi midagi? Ma ei tea kus kohast see küll tuli, aga ütlesin vaid, et tead noormees, et mul on siiralt heameel, et sa seda kõike minu peal nüüd harjutasid, aga harjuta veel, sul tuleb veel kõvasti vaeva näha ! :D Seejärel lasi oma pea norgu ja sõbrad lihtsalt naersid kõva häälega ta üle :D ise ka naersin :D aga ukse eest ikka ära ei tulnud. Kuna taksojuht oli seda kõike pealt vaadanud, siis tuli välja ja küsis, et noormehed mis teie probleem nüüd on ja sellepeale ehmatasid nad ära :) Sain uksest sisse ja tuttu. Kell oli vist 3? :D :D Laupäeval pidi tulema Raido linna ja pidime kvaliteetaega koos veetma, polnud ju nii ammu näinud. Ajasingi ennast varakult üles, koristasin-käisin poes. Loomulikult SEE SAMA noormees puhastas enda autot maja ees :D Nii naljakas oli.. soovis mulle veel kaunist päeva ja veidikene jutustas. Igaljuhul läksin Raidole vastu taksoga. Jõudsin bussijaama, saime kokku ja siis põrutasime minu juurde, ajasime niisama juttu ja jõime kohvi-mõtlesime kuhu minna. Mõtlesime, et lähme käime Titanicu näitusel kindlasti ära, et kuna polnud jõudnud, aga enne seda läksime piljardisse. Mängisime päris mitu mängu ja oiii kuidas naersime :D :D :D ma suutsin ikka imeasju teha :D Lõin palli nii, et hüppas üle õige palli ja lükkas hoopis teist palli jne :D Igaljuhul väga vahva oli. Võitsin ka isegi, sest Raidole meeldib see must pall nii väga, et koguaeg läks must auku :D :D Peale seda vaatasime, et juba on pimedaks läinud ja kõhud olid tühjad. Läksime Kamahouse-i sööma , hea kodu ligidal oli ka ja kuna ma seal varem käinud, siis seal on ka head toidud. Vaatasime menüüd ja kanapasta jäi silma..ainuke asi, et seened olid ka muidu seal. Mõlemad me seeni ei söönud seega palusime ilma seenteta. Väga maitsev oli :) Siis jalutasime koju, ajasime veits veel juttu ja kell oli nii palju juba, et pidin ta bussile ära saatma. Igaljuhul niiii mõnus päev oli ja kindlasti ootan teda uuesti külla :) Midagi huvitavat ma pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval ei teinudki. Trenniga proovisin nüüd esmaspäeval jälle uuesti hakata, tegin ära , tundsin et nagu ei oleks jälle kunagi teinud, aga pärast oli meeletult hea tunne jälle ja vajusin tuttu. Teisipäeval vahetasin oma vahetuse varasemaks, sest kohutavalt naljakas on see, et ületasin panga ülekannetega kuulimiidi...pean panka pöörduma, aga mida mul pole ? Dokumenti, sest otseloomulikult ühel hommikul trollis kui MUPO tuli kontrollima piletit, siis kõik oli okidoki, ainult et oleks peaaegu trahvi saanud, sest ID kaart kehtetu ja muud dokumenti mul pole :D :D seega saba kinni, nokk lahti nagu öeldakse. Peale tööd jooksin siis tegema seda, pildiga loomulikult sai ka nalja , aga eks paistab mis sealt välja tuleb. Kuna mul olid nii pass kui ka ID kaart kehtetu siis muidugi ma tahtsin tasuda nende tegemise eest ju kaardiga. Aga öeldi, et kuna mõlemad kehtetu siis tuleb tasuda ainult sularahas...nagu ofcourse...kus ma selle siis nüüd välja pidin mõtlema? :D Andis siis vajalikud andmed ja ütles et kannaksin lihtsalt siis hiljem nende eest, küsis et kas kannan oma kontolt...kui hakkasin selgitama, et selline asi et mul panga kuulimiit ületatud ja pean pöörduma panka ja kuna mul pole dokumenti, et siis ei saa minna, siis hakkas isegi tema naerma :D :D Eile kui koju jõudsin siis toimus mingi imelik asi minuga, lihtsalt jalutasin koju ja tundsin, et kohe vajun lumehange ära, räige väsimus ma ei tea millest... Jõudsin koju, panin teleka käima, hakkasin sööki soojendama. Logisin netti sisse ja siis hea, et pliiti tööle ei pannud. Korraks viskasin lihtsalt voodisse pikali ja sinna ma vajusingi...jäingi niimoodi magama..kella 12 paiku öösel tegin oma silmad lahti, õudne joogijanu oli, jõin korra vett ja vajusin uuesti magama. Magasin hommikuni ja siis hommikul tõustes oli ikka tunne nagu poleks puhata saanudki. Trolli läksin siis istusin..aga jälle see sama väsimustunne tuli peale, tõusin püsti ,sest reaalselt kartsin et jään magama. Igaljuhul täna sain läbi oma sekretäri Janelle asjad tehtud ja nüüd tuleb oodata, millal valmis saavad, sest arved vajavad ju maksmist. Tuli jälle pikk postitus ,aga eks oma laiskus maksab kätte :) Täna Martin tuletas mulle meelde, et täna ju Bingo loto, meil oma teema sellega. Ma pole veel kordagi seda mänginud, aga koguaeg kirun, et miks ma ometi pole veel miljonär, äkki täna ostangi :D Lubasin ära võita :D :D Eks siis paistab :) Panen siis mõned pildid ka Energiapeost.

Mu lemmikud tööl :D

Kena jalg kas pole :)

Per aspera ad astra.

Läbi raskuste tähtede poole? Jah, nii ju ongi :)
Täna olengi jõudnud sellisesse seisu, kus tahaks peita pea liiva alla ja lihtsalt magada, magada ja magada....
Räägin siis veidi, mis olen vahepeal teinud. Jäin pooleli sealt, kus pidin minema oma uue tuttavaga kinno. Reedel kui lõpetasin olin lihtsalt surmväsinud ja ei jaksanud minna, leppisime kokku, et saame siis laupäeval kokku, lõunatame ja õhtul siis kinno. Laupäeval uimerdasin veits ja siis tuli ennast püsti ajada. Saime kokku ja täitsa tore oli. Kuna mul oli kõht täis siis söök ei läinud kuidagi sisse ja jõin ainult Lattet. Kuskil Vanalinnas olime Patrickus. Arvasin, et olen seal varem käinud, aga siiski ei olnud. Peale seda läksime kinno ja mõtlesime, mis filmi õhtul vaadata. Valisime ikka sama, mida soovisime reedel vaatama minna. Rush ehk siis Võidu nimel. Seanss hakkas alles 21:10 seega vahepeal läks tema oma asju toimetama ja mina kihutasin koju. Leppisime kokku, et saame kuskil 20:30 kokku linnas, istusin siis kodus bussile...ja oeh mis toimub ikka inimestega. Seisin bussi vahekäigus püsti ja peale tuli üks meestekamp. Muidugi enamus olid joobes, siis hoidsin hinge kinni, et nad ei hakka miskit seal ajama, aga loomulikult üks noormees hakkas mind piinama. Üritas minuga jutustada, aga mina vastu ei rääkinud-mulle ei meeldi sellised inimesed :D Minu ees istus üks noorhärra, kellega pingsalt vahetasime pilkusid, sest see tsirkusekloun, kes üritas minuga vestlust arendas..ta oli tõesti naljakas :D Igaljuhul vaatasime teineteisele otsa ja lihtsalt naersime. Lõpuks istus see kloun tolle noorhärra kõrvale, sest üritas minuga silmast silma rääkida. See tal ei õnnestunud, sest ma lihtsalt vältisin teda :D Siis ta istus ja passis lihtsalt mind, ise pidevalt kommenteeris, et nii kena naine ja issand sa jätad mulle sügava jälje igaveseks. Õnneks kuulsin, et nad pidid minema järgmises peatuses maha. Loomulikult ta seda ei teinud... istusid edasi. Küsis mu käest, et kus ma maha lähen. Ütlesin, et järgmises...noh ja nii nad siis sättisid ennast ka. Õnneks ta ei olnud just väga kiire taibuga ja läksid nad koos maha, mina jäin bussile :) See oli hädavale :D Noorhärra ka naeris ja raputas pead. Loomulikult see kloun asja nii ei jätnud ja jooksis bussile järgi. Istusin rahulikult noorhärra kõrvale ja nautisin vaatepilti, kuidas üks segane üritab bussile järgi joosta. Noorhärra küsis ka, et kas mul juhtub tihti nii. Ütlesin selle peale, et inimesi on ju igasuguseid. Minu õnneks ei olnud tegemist mingisuguse sportlasega ja kui ma bussilt maha sain ei olnud teda isegi kaugelt näha :) Väike ehmatus oli, sest Martin pidi mulle vastu tulema, aga keda polnud...Martin. Helistasin ja vastu ei võtnud, mõtlesin et no hea küll, lähen siis üksi kinno, et äkki ootab mind seal? Helistas mulle tagasi, palus väga vabandust, et vastu ei jõudnud tulla. Tegelikult jäi ta magama ja pani enda arust äratuse peale, et jõuda bussile, aga pani unise peaga valesti :D :D :D Hommikuks. Arvas, et minu kõne oli tema äratus ja teadis, et on veel bussini aega. Vaatas korra kella ja ehmatas üles :D :D Läksin ise juba saali ära ja tema jõudis ka täitsa õigeks ajaks õnneks. Film oli super, ütleks et pigem meestekas, sest rääkis rallisõitjast, aga siiski. Mõte oli hea. Peale kino ajasime veel veits juttu ja saatis mind bussile ära. Koju jõudsin, olin rampväsinud ja vajusin voodisse. Pühapäeval tabas mind kohutav peavalu...proovisin puhata, aga üle ei läinud ja korraks tundus, et palavik ka külas. Ainult magasin ja jõin vett, sest mingit söögiisu ega miskit polnud. Aga kuna ma olen võtnud südameasjaks, et teen oma vajalikud jõuharjutused ikkagi iga päev ära programmi järgi, siis ega ma alla ei andnud. Ajasin ennast püsti ja tegin hambad ristis ära :D Siis tuli juba parem enesetunne ja proovisin miskit süüa ka. Peale seda käisin pesus ja keerasin tuttu ära, sest esmaspäeval oli juba varajane vahetus tööl. Esmaspäeval oli tööl väga kiire, aga õnneks lõppes see juba 16:20. Hüppasin kaalult läbi ja oh imet, isegi natuke väiksem arv kui alguses. Natuke parem tunne tuli sisse, sest tegelikult trenni teinud olin vaid 6 päeva. Nii nagu endale lubatud, siis jõuharjutustele hakkasin lisaks tegema ka aeroobset trenni. Kõike muidugi teen igasugu programmide abil ja siiamaani on õnnestunud. Poole trenni pealt mõtlesin, et no ei jaksa... niiii raske :D Tegin lõpuni ja olin surnud. Minu õnnetuseks tuli igapäevane eelnevad jõuharjutuse treening ka ära ja kui tavaliselt tundsin ennast hästi siis eile mõtlesin küll, et olen üle pingutanud. Pean nüüd jõuharjutustega vähe koormust maha võtma ja kõike normaalses piirides võtma. Jõudsin järeldusele, et esimene nädal ma lihtsalt rahmeldasin teha, nüüd hakkan juba rohkem mõtlema, et mis kus lihas. Rääkisime ka ükspäev just Janellega, et kõhulihaseid teevad inimesed erinevalt. Ühed treenivad oma kõhu ülemises osas lihaseid ja tekib selline punn ette :D Teised teevad alakõhule, mina tegin ka eelnevalt üleval olevatele lihastele, sest ei olnud veel saanud seda õiget tunnetust kätte, aga eile avastasin nipi, kuidas õigesti teha. Super õnnelik :) Täna juba teisipäev ja siin ma siis istun, tööl :D Õnneks täna tööl rahulikum. Muidu kui rääkida lihasvalust siis oeh ..ma vist sellega juba hakkan harjuma. Esimesed päevad olid päris hullud, tagumiku lihased võttis räigelt kangeks ikka + muidugi ka jala ja kõhulihased. Õnneks muud ei olnudki jäänud kui tagant jalalihased ja tagumik, need on olnud iga päev lihtsalt nii kanged. Pühapäeval võtsin ka koormust selle võrra väiksemaks, tahaks ikka ükskord kindlalt istuda ka ja hiljem püsti saada :D Kuna eile alustasin aeroobikaga siis nüüd on ka käelihased saanud trenni ja need veits annavad tunda, ja jalalihaselt alt ka valusad. Tagumikuga sain korda :D Õnneks :D Eks ma oma vigadest õpin ja sihikindlus viib võiduni. :) Nii nagu ma Sylviaga kunagi naljatasin, siis olen täitsa tahtmist täis :D Aga oma kaalu olen jälginud ja oma trennid ka kõik kirja pannud. Eile jõin isegi 1,5l trenni ajal vett ära. Minu jaoks tuleb küll suur rist seinale teha, muidu ei lähe üldse vesi nii väga alla. Muide, Janelle andis mulle mõtte, et tee endast pilti ka, et hiljem saab võrrelda. Proovisin eile siis vajalikud pildid saada ...KOHUTAV :D Sihuke paak on ees, et paha hakkab vaadates !

Mu lemmik :D Kanafilee, panniroog, salat ja kodujuust.

Tere :)

Tänane parim mõte, mida lugenud.

Tere tulemast 2014 ! :)

Head uut aastat mu kallikesed :)

Sain ka nüüd taas blogi lainele. Eelmine kord jäin pooleli sellel, et pidin minema peole. Loomulikult ma ei läinud :D Ei tegelikult plaan oli hea, aga kahjuks Lisandra jäi haigeks ja Janelle ise oli ka vist juba sel ajal tõbine, seega jäi ära. Egas ma midagi põnevat ei teinudki siis, puhkasin kodus. Laupäeval oli vaja tööle minna juba vara hommikul. Tööl oli mõnus rahulik, sai oma laua pealne ja sahtlid korda teha LÕPUKS, sest materjali on kogunenud nii palju ja ei suuda lihtsalt järge pidada. Astusin tööl kaalu peale ka ja oh õudust ... 6 kilo juures, kus kohast need veel tulid? :D :D :D Hea, et veel 6 kaalunumbril ees on. Jube ikka...Igaljuhul oli suu magus, sest mõtlesin juba aasta alguse peale, et oma lubadusi hakata teoks tegema :) Lõpetasin juba 15:30 tööl ja läksin koju. Nii kehv oli olla, ainult magasin..korra tõstsin pead, aga siis jälle taaskord pea oli padjal. Pühapäeval oli sama jama...keset päeva magasin, süüa ka ei tahtnud. Ärkasin lõpuks 9-10ajal õhtul ja ega siis enam und ei tulnud :) Esmaspäeval ei mäletagi mis tegin... teisipäeval tuli juba aastavahetus. Oh neid paugutamisi. Mõtlesin, et veedan oma aastavahetuse oma kallite vendade ja nende naistega. Sõime, vaatasime telekat ja pärast läksime kuskile mere kaile ilutulestikku vaatama, kus oli kõik Pirita, Stromka, vanalinn jne näha, niiiii ilus oli :) Veidi nukker oli, sest eks siis tulid ju kõige kallimad inimesed meelde, aga samas oli hea rahulik. Lubasin endale palju lubadusi, üks oli et tuleb hakata trenniga pihta ja nii ma tegingi. Kohe eesimesel jaanuaril panin trenniriided selga ja läksime Janellega kõndima, ega täpselt ei teagi palju neid kilomeetreid tuli. Pärast nagunii täidan oma tabelit ja siis näha. Igatahes nüüd teen iga päev ka jõuharjutusi kodus. Ütleme nii, et kohe esimesel päeval ma pidin surema selle lihasvalu kätte. Eile tegin veel peale ja nüüd veel hullem :) See trenn on puhtalt ka huvi pärast, tahame Janellega näha kuidas mõjub :D
Mis siis veel...aa sain ühe tuttava ka juurde, küll need Martinid on ikka toredad :) Nüüd pean kinno minema ja kõiksugu asju veel no. Kuna mul ei ole täna parim päev, siis lähen vast homme. Tänane päev on ikka niiii pahasti läinud. Ärkasin üles , loomulikult magasin sisse ja ma tänan oma sõpra et ta mulle hommikul sõnumi saatsin ning selle peale üles ärkasin. Äratuskell on mul topitud 4 erinevat aega peale aga eiii ärka selle peale, ma ei kujuta ette mis pean tegema. Pole üldse nii raske unega olnud, aga viimasel ajal hullumaja. Ajasin ennast kiiresti riidesse ja siis kukkus mu telefon maha, mis on mingi kaks kuud vana :( Muidugist, et klaas on omadega sodi. Niiii kuri olin. Jooksin trollile ja eeskujulik sõitja nagu ma olen, ühiskaart olemas ja Tallinna elanik, MUPOd tulid peale. Noh kontrollisid nii nagu ikka, paluti dokumenti-andsin ID kaardi ja siis mulle kenasti öeldi, et teie ID kaart on ju kehtetu, palun andke teine dokument...eeõõääm? Teine? Mul ju pole teist...ühesõnaga ma ei tea, kes ingel mul hommikul õla peal istus, aga juba öeldi, et pean minema maha nendega ja naisterahvas ütles, et istuge tagasi ja tehke omale parem uus dokument. Vat nii...Pean millalgil aega leidma ja ära käima. Noh sellest veel vähem, tulin tööle ja maja ees oleks jäänud auto alla, no tõesti midaaaa....:( Hoolimata sellest, et telefon puru, sasipeaga tööle ja napilt eluga pääsenud mõtlesin häid mõtteid ja alustasin tööpäevaga. Muidugi ,et täna pidi süsteemiga siin kõik kehvasti olema, serverid maas ja mida iganes. Töö seisis ja tuju hakkas jälle kuskile kaduma. Janelle suutis mind naerma ajama, mu pleedipea nagu ta on :D :D Tal oli lihtsalt kohutavalt külm ja mässis ennast sinna sisse, pea ka muidugi ja siis nägi välja nagu vene baaba :D :D Tegelikult ta täitsa haige ja läkski arstile poole päeva pealt, loodan, et midagi hullu pole ja varsti istub ta taas mu kõrval (peaaegu) :D Vat. Ja siis poole päeva pealt tuli meelde, et emal on ka täna opp. Tal käsi ei liigu eriti ja siis oeh seda muretsemist, et kuidas läheb jne. Õnneks palusin kohe helistada kui läbi ja ta kinnitas mulle, et ma ei peaks muretsema. Oeh seda head tunnet kui tema häält kuulsin. Väike asi küll aga ikkagi ju nii kardan oma lähedaste pärast. Nüüd istun töö juures ja ehk varsti koju. Söögiisu nagu ka eriti ei ole ja oii kuidas vinguks täna :) Igaljuhul mul vaja veel oma treeningplaan kokku panna ja asi ka toimima panna, seega õhtu tuleb vast pikk. Järgmises postituses ehk panen ka paar oma aasta lubaduse kirja , teil ka aasta lõpus hea jälgida, kas olen saanud hakkama või mitte :D Vat nii, praegu polegi vast rohkem rääkida.