Hei,
Meil oli siin üks sünnipäev pidada ja räägin teile ka siis, mis tegime.
Nii nagu sünnipäeval kombeks tuleb seda tähistada ikka tordiga. Seega mina ostsin tordi kuna meil pole korralikku pliiti ja aineid, mis Eestis, et midagi lemmikut teha. Kristjan valis väikese tordikese välja ja tuju oli juba palju parem. Minu mõte oli peale väsitavat tööpäeva viia Kristjan kuskile sööma. Kahjuks oli vaid üks koht lahti ja sealt öeldi ka, et poole tunni pärast suletud. Otsustasime minna siis kõrval olevasse pagaripoodi ja haarasime sealt kaks tundmatut suurt pirukat. Jalutasime vaikselt koju ja nosisime neid. Muidugi kajakate parv oli meil koguaeg selja taga ja mina kui aeglane sööja pistsin piruka kotti.
Koju jõudes viskasime ühe itaalia pitsa ahju (siin on need mega head) ja hiljem sõime seda ning jõime Austraalia šhampust, mis oli ka samuti mega hea. Võtsime kaks erinevat pudelit maitsmiseks, sest see maksis vaid 5$. Eestis vist väga ei saa 3€ eest mingit head šhampat. Igaljuhul mina jõin klaasikese ja Kristjan jõi ülejäänud. Hiljem sõime torti, mis oli ka väga hea ja nautisime kahekesti ilusat õhtut meie maja verandal.
Naljakas oli see, et kui järgmine päev(neljapäev) tööle läksime siis muidugi töökaaslased uurisid, et miks me ühtegi sõna ei öelnud, et Kristjanil sünnipäev. Tegelikult Kristjan lihtsalt ei tahtnudki, et nad teaksid. Muidugi ta nii kergelt ei pääsenud ja töökaaslased tahtsid väikest peokest maha pidada. Alguses oli jutt, et läheks randa kohe peale tööd, aga kuna saime teada, et laupäev on meil vaba (Jehhuuuu!!) siis enamus arvasid, et teeme peo reede õhtul. Üks prantslane, kes on neist kõige lahedam üldse ei jätnud jonni ja ütles, et täna läheme ikka randa, aga siis kala püüdma ja õllet jooma. Nii me siis peale tööd hüppasime poest läbi, koju jõudes lippasin mina oma 5km kohe jooksma. Kristjan läks tund varem teistega randa ja ma läksin ka hiljem järgi, oma punase näo, veepudeli ja kaameraga. Kohale jõudsin siis vastu vaatasid mulle liiva peal istuvad 2 inglast, 1 prantslane, 1 iirlane ja Kristjan. Tegin mitu pilti ja rääkisime niisama juttu, vahepeal lõime pudeleid kokku(mina veepudeliga :D) ja nii see õhtu veereski.
Kell 8-9 oli rannas juba nii pime, aga kujutage ette, ookean-helendavad tähed-suured lained-vahva seltskond, mida veel tahta. Mingi aeg otsustasime koju kõik minna, sest järgmine päev oli tööpäev.
Küll aga meie naaber iirlane otsustas koos Kristjaniga veel mõned õlled juua ning nii nad tulidki meie majja. Kõik oli tore. :)
Järgmisel päeval (reedel) läksime Kristjaniga kahekesi grillima, sest need suured lubajad, kes tahtsid Kristjani sünnat pidada rannas, kadusid ära. Samas ega me väga polnudki huvitatud, sest nende seas on mitu kahtlast tegelast, kellega väga kaua koos ilmselt ei suudaks olla ühes seltskonnas. Nii me siis grillisime, kuulasime Eesti lugusid ja lõõritasime kaasa. Oli väga vahva!
Nii see aastake Kristjanil juurde tuligi. :)
