Tsauka,
Ammu juba olen tahtnud kirjutada, aga pole mahti saanud. Pidevalt mingi jama. Vahepeal päris veidraid asju jälle juhtunud. Pühapäeval 02.03 pidin minema joogasse, mis algas 14:30. Noh, siis mõtlesin, et väga vara ei viitsigi sinna kohale ronida, sest spordiklubi hea lähedal. Hüppasin siis trolli peale.. ja siis juht(vene mammi) teatas kõva häälega, et ei saa edasi sõita, et Sõpruse puiesteel avarii. Noh siis mõtlesin, et sõidan peatuse edasi, et see on kohe spordiklubi juures siiski ja no LOOMULIKULT ei teinud ta vahepeal peatust, põrutas hoopis Mustamäe poole. Noh siis hüppasin Mustamäel maha :D :D aega oli mul täpselt 15 min trennini, ootasin järgmist transporti, et tagasi sõita. Ise olin päris paanikas, sest no tühistada ka telefoni teel broneeringut ei saa ja no see trahvitav kui kohale ei ilmu kuigi bronn tehtud. Loomulikult Riti ei tulnud ju selle peale, et võib kohutavalt kiireks minna ja toppis omale kontsad kodus jalga :D Noh igal juhul jooksin pool teed sinna. Siis jõudsin 5 minutit enne kohale. Viskasin käbe riided selga ja jooksin trenni. See trenn oli üldse kõige hullem trenn, kus veel käinud olin...no vähemalt joogatundidest küll kõige hullem. Sättisin ennast valmis, ise hingeldasin veel. Tund oli üldse teistsugune kui varem ja loomulikult ma sain nii nõmeda koha. Istusin ühe noormehe kõrvale matiga. Rohkem oli tasakaaluhoidmist ja no loomulikult jälle see häälitsus `` Ooooooommmmmmmmmmm`` tuli ka sisse, mille peale me kunagi Janellega ei suuda naeru pidada. Noh tegelikult alguses oli väga lõõgastav AGA ...kõik rikkus ära too noormees mu kõrval. Ta häälitses nii kõvasti ja no selline basshääl ikka. Esimest korda kui oma häälepaelad valla lasi siis ma konkreetselt hüppasin seal. Üldse vahepeal pidime seal peapeal peaaegu seisma ja see mees rikkus täielikult mu rahulolu ära. Häälitsusest veel vähe, ta koguaeg passis mind-kuigi joogas ikka harjutused käivad enamus silmad kinni. Lõpuks siis tuli see kõige lõõgastavam koht, kus olime rahulikult mati peal pikali ja tekk peal. Oiii kui mõnus..hetkeks kuni see noorhärra arvas, et peab aevastama... :D No okei, praegu tundub see haigelt naljakana, aga mul oli küll sihuke tunne, et kütan kohe trenni lõpus molli. Igatahes koju läksin ma väga tusasena. Koristasin veits ja pesin nõud ära-panin kapi peale kuivama ja siis nägin silmanurgast, et taldrik hakkas kukkuma. Loomulikult enda arust tahtsin kinni püüda, aga no ainukesed mis mulle kätte jäid olid väiksed klaasikillud. Kirusin ja vandusin, et kuidasmoodi saab kohe nii viltu vedada :) Polnud kunagi näinud, et üks taldrik saab minna kohe nii kildudeks :D terve korter oli neid täis-pühkisin neli korda põrandat ja ikka suutsin ma klaasikillu veel lisaks jalga astuda.
Siis neljapäeval 06.03 oli mu venna sünnipäev, plaanisime minna bowlingut mängima. No siis kutsusin peale tööd takso ja jõudsin muidugi kõige hiljem sinna. Esimeses mängus ei jäänudki viimases ja õnneks teist lõpuni ei jõudnud mängida. Väga tore oli..hiljem läksime venna juurde lihtsalt niisama istuma ja siis kõmpisin pimedas koju.Kuna mu Janellekesekene oli haige, siis palus ta paar oma pakki pakiautomaadist ära tuua ja nii ma siis mõtlesin, et lähen siis juba nende juurde ka õhtul, et pole Liisut ka ammu näinud ja venda polnud ka ei tea mis ajast näinud. Nii vahva oli. Sõime vastlakukleid-njämmi.
Ammu juba olen tahtnud kirjutada, aga pole mahti saanud. Pidevalt mingi jama. Vahepeal päris veidraid asju jälle juhtunud. Pühapäeval 02.03 pidin minema joogasse, mis algas 14:30. Noh, siis mõtlesin, et väga vara ei viitsigi sinna kohale ronida, sest spordiklubi hea lähedal. Hüppasin siis trolli peale.. ja siis juht(vene mammi) teatas kõva häälega, et ei saa edasi sõita, et Sõpruse puiesteel avarii. Noh siis mõtlesin, et sõidan peatuse edasi, et see on kohe spordiklubi juures siiski ja no LOOMULIKULT ei teinud ta vahepeal peatust, põrutas hoopis Mustamäe poole. Noh siis hüppasin Mustamäel maha :D :D aega oli mul täpselt 15 min trennini, ootasin järgmist transporti, et tagasi sõita. Ise olin päris paanikas, sest no tühistada ka telefoni teel broneeringut ei saa ja no see trahvitav kui kohale ei ilmu kuigi bronn tehtud. Loomulikult Riti ei tulnud ju selle peale, et võib kohutavalt kiireks minna ja toppis omale kontsad kodus jalga :D Noh igal juhul jooksin pool teed sinna. Siis jõudsin 5 minutit enne kohale. Viskasin käbe riided selga ja jooksin trenni. See trenn oli üldse kõige hullem trenn, kus veel käinud olin...no vähemalt joogatundidest küll kõige hullem. Sättisin ennast valmis, ise hingeldasin veel. Tund oli üldse teistsugune kui varem ja loomulikult ma sain nii nõmeda koha. Istusin ühe noormehe kõrvale matiga. Rohkem oli tasakaaluhoidmist ja no loomulikult jälle see häälitsus `` Ooooooommmmmmmmmmm`` tuli ka sisse, mille peale me kunagi Janellega ei suuda naeru pidada. Noh tegelikult alguses oli väga lõõgastav AGA ...kõik rikkus ära too noormees mu kõrval. Ta häälitses nii kõvasti ja no selline basshääl ikka. Esimest korda kui oma häälepaelad valla lasi siis ma konkreetselt hüppasin seal. Üldse vahepeal pidime seal peapeal peaaegu seisma ja see mees rikkus täielikult mu rahulolu ära. Häälitsusest veel vähe, ta koguaeg passis mind-kuigi joogas ikka harjutused käivad enamus silmad kinni. Lõpuks siis tuli see kõige lõõgastavam koht, kus olime rahulikult mati peal pikali ja tekk peal. Oiii kui mõnus..hetkeks kuni see noorhärra arvas, et peab aevastama... :D No okei, praegu tundub see haigelt naljakana, aga mul oli küll sihuke tunne, et kütan kohe trenni lõpus molli. Igatahes koju läksin ma väga tusasena. Koristasin veits ja pesin nõud ära-panin kapi peale kuivama ja siis nägin silmanurgast, et taldrik hakkas kukkuma. Loomulikult enda arust tahtsin kinni püüda, aga no ainukesed mis mulle kätte jäid olid väiksed klaasikillud. Kirusin ja vandusin, et kuidasmoodi saab kohe nii viltu vedada :) Polnud kunagi näinud, et üks taldrik saab minna kohe nii kildudeks :D terve korter oli neid täis-pühkisin neli korda põrandat ja ikka suutsin ma klaasikillu veel lisaks jalga astuda.
 |
Siis neljapäeval 06.03 oli mu venna sünnipäev, plaanisime minna bowlingut mängima. No siis kutsusin peale tööd takso ja jõudsin muidugi kõige hiljem sinna. Esimeses mängus ei jäänudki viimases ja õnneks teist lõpuni ei jõudnud mängida. Väga tore oli..hiljem läksime venna juurde lihtsalt niisama istuma ja siis kõmpisin pimedas koju.Kuna mu Janellekesekene oli haige, siis palus ta paar oma pakki pakiautomaadist ära tuua ja nii ma siis mõtlesin, et lähen siis juba nende juurde ka õhtul, et pole Liisut ka ammu näinud ja venda polnud ka ei tea mis ajast näinud. Nii vahva oli. Sõime vastlakukleid-njämmi.
Peale seda kaks nädalat on olnud nii põrgulikud, tööl käinud-laupäevad olid ainult vaba. Vahepeal suutsin isegi haigeks jääda. Palavik,nohu&köha, aga selline nagu ma olen-tööl käisin ikka :D Teadsin, et mida rohkem ennast liigutan ja mida vähem ma sellest tõbisest olekust üle olen, seda kiiremini kõik uuesti korda saab. Vahepeal ikka kiskus päris ära, hetkel on vaid köha ja nohu jäänud-aga need üldse ei sega. Käisime venna, Janelle ja Meelisega vahepeal väljas ka. Loomulikult tuli see mõte väga äkki ja läksime Kamahouse-i. Mu lemmik! Nii tore oli üle pika aja jälle naerda ja koos olla. Söögiisu nagu eriti polnudki, aga kuna burks oli sellel ajal teemaks, siis võtsin minagi :) Pigem nautisin oma piparmündi teed.
Tänaseks ma lõpetan :) Postitus tuli vist väga pikk, aga no pikk aeg ka möödas.
Ahjaa vahepeal oli naistepäev kaa :) Mind suutis üllatada mu kullakallis vend. Ilmus järsku rooside ja tordiga minu juurde. Nii õnnelik olen, et ta mul olemas on.
Mis siis veel? No ilmad läksid vahepeal ilusaks ja siis juba ajasin talvejope peitu kuid nagu näha siis lumi tuli uuesti maha ja ei õnnestu väga :)
Ahjaa...Miks selline pealkiri? No siin ma pikalt peatuda ei tohi. Selgituseks vaid nii palju, et elu suudab korralikult mäkra mängida. Mõned inimesed on tegelikkuses ikka sellised mölakad, et vähe ei ole. See jääb minu kapsaaeda nii nagu ta hetkel on. See on vist juba viha? Võimalik..ega ma ise ka hetkel aru ei saa. Kindlasti kõik jälle laabub ja läheb korralikult paika, aga armid jäävad. Mul on kahju, et ma vaatan kõiki teisi nüüd nii külma südamega...ja eks ikka tuleb tunne, et kõik nad on samasugused. Uusi tutvusi muidugi, et tuleb..ja ikka uuritakse ja puuritakse, kuidas mina ikka vaba olen...no tegelikult ajab see juba vihale. Las ma olla vaba, ma ei taha kedagi kindlat oma kõrale, sest igasugune usaldus ja tahe on praegu küll läinud ning võibolla on see mulle isegi hea :) Eile mu käest küsiti, et kuna siis viimane suhe lõppes? Selgitasin, et oi see oli alles...ja siis hakkasin mõtlema...tegelikult ju juba 5 kuud. Alles? Jah. Nii ongi :)
Nüüd on ees vähe kergemad nädalad-ma vähemalt loodan. See nädal on lühendatud ületundide arvelt veidikene tööpäevi, ainult et neljapäeval on jälle 19:00ni tööpäev, sest ühel töökaaslasel oli vaja vabaks... eks ma ikka aitan kui saan, mis mul ikka nii väga teha :) Nüüd on esimene nädalavahetus, mis on vaba. Vähemalt graafikus on nii :D Martin pakkus, et läheksin maale-saaksime koos minna, sest maakodud on meil ühes kandis, aga veel ei saa 100% mina kindel olla. Võimalik, et lähen lisatööd tegema :) Rohkem sellest räägin ehk mõnes järgmises postituses, sest asi pole veel nii kindel. Ma niiiii ootan juba, millal see lumi ära sulab :( Just rõõmustasin, et saan kaamera laenuks jälle, sest no ma pole siiani endale suutnud seda lubada ja kui midagi vaatama hakkan, siis ei suuda ära otsustada :D Nii, et ilusad ilmad võiksid nüüd tulla, siis saan teha seda , mis mulle tegelikult meeldib :)
 |
| Järgmine proovikivi :D Just hakkasin Canoniga harjuma :D |
 |
| Tere hommikust :) |
 |
| Vana pilt + padjakas :D |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar