Dream it. Wish it. Do it !

Tere,
Nüüd on peaaegu nädalake möödas eelmisest postitusest. Vahepeal on olnud palju trenni ja palju päikest. Suvi on ikka niiiii mõnus :)
Ehk siis jutt jäi pooleli reedesest päevast kui pidin minema kehaanalüüsile treeneri juurde.
18.07 
Kuna töökaaslasega tegin veidi vahetust, siis see pidi olema minu hea ja mõnus vaba päev. Kell 11:30 pidin olema treeneri juures ja loomulikult püüdsin ma nii kaua magada kui sain. Kõht korises kui sinna läksin, sest midagi enne süüa ei tohtinud. Lubatud oli kuskil 4h enne, aga see oleks tähendanud seda, et oleksin pidanud mega varakult ikkagi ärkama. Sinna minnes süda puperdas sees, sest koguaeg mõlkus mõte, kuidas treener mind haleda pilguga vaatab ja mu üle naerab :D Jõudsin spordiklubisse ja siis mulle teatati et treener hilineb veidi. Oootasin seal ja läksin juba pisut närvi, sest teadmatus ja ootamine on niii nõme. Treener tuli ja oeh kuidas ma teda vaatan ja kadestan, niiiiii energiline hommikul vara. Nii äge ! :) Läksime siis ruumi kus mind mõõdeti ja kaaluti jms. Lõpuks siis selgus et kuna ma oma selga ei suutnud õigel ajal täiesti sirgeks ajada ja toetada ju kuskile polnud-seisin lihtsalt masina peal, siis mõõtis mind veidi väiksemaks :) Tegelikult olen 169 cm pikk aga mõõtis 166,4 cm. Minu üllatuseks ei näitanudki eelnev kaalumine numbrit valesti. Tõepoolest olid need 6 kg minust kadunud. Naljakas, et lihtsalt number tegi mind nii õnnelikuks :D Treener oli niiii meeldiv ja selgitas mulle kõik sammsammu haaval ära mis miski asi tähendab. Tulemus oli normaalne...no okei, tegelikult oli rohkem kui normaalne, minu jaoks super :D Koguaeg mõtlesin, et olen pisut ülekaalus aga tegelikult olen normaalkaalus ja minu olematud lihased on ikkagi olemas :D Treener ütles et on väga hea tulemus ja uuris ja puuris kuidas ma ennast tunnen, kui palju trenni ja kuidas toitumine. Selgitasin talle, et paar kuud tagasi kaalusin 72 ja siis kui järsku seda numbrit nägin võtsin ennast kätte ja muutsin oma toitumisharjumusi. Hakkasin rohkem jälgima, mida suhu pistan. Trenni igapäevaselt siis veel ei teinudki. Treener oli vägagi üllatanud. Ütles et sellise lühikese ajaga ise sellise kaalulangusega hakkama saada on liigagi hea et tõsi olla. Peale seda küsis et kas ma ikka söön oma kalorinormi täis, olen näljutanud ennast? Selgitasin et ei ole näljutanud. Kaloraaz on igati täis ja nüüd viimasel ajal loen lausa kaloreid sest teen trenni ja peab oma energia, süsivesikud, valgud ja rasvad kätte saama, sest muidu tean et üsna peagi ei jaksa ma enam midagi teha. Treener kiitis ja oli veidi kurb et ma ei läinud paar kuud tagasi sinna ennast mõõtma, siis oleks saanud rohkem analüüsida et mis ja kui palju. Seega siit soovitus, teie kes te teete trenni omal käel, mitte treeneri abita siis minge ennast mõõtma!! :) Treener annab teile igasugu näpunäiteid ja soovitusi. Mulle küll polnud tal eriti enam öelda, sest olen ise hästi palju juba uurinud mida ja kuidas. Kokkuvõtteks tuleb mul edasi samamoodi minna. Kalorite hulka vähendasin, sest minu kehakaal on langenud-sellepärast ma ei mõistnudki miks ma ei suuda nii palju asju endale sisse ajada kui vaja :D Lihaste kohta ütles treener et kõik on ilusti olemas ja jalalihased pidid väga tugevad olema. Rääkisin talle, et kuidas ma olen hädas oma sääremarjalihastega-paljud püksid ei lähe mulle jalga ja mida rohkem trenni teen seda suuremaks need lähevad. Nii tönts on olla :D Treener ütles selle peale, et mul on jalad väga tugevad ja lihased arenevad seal kõige kiiremini. Küsis kas jooksen või mis trenni teen jalgadele, selgitasin et ekstra midagi ei tee, nii nagu ikka rullitan, jalgrattaga sõidan, sisetrennid, mega harva jõusaal. Siis küsis, et kuidas mulle trepid meeldivad. No siis torkaski pähe et no loomulikult kui ma eelnevalt olen elanud viiendal ja nüüd siis neljandal siis iga päevaselt käin koguaeg ju üles alla, treener ütles et see ongi üks põhjustest. Nii, et ...käime treppidest !!! :D Igaljuhul rääkisime palju palju juttu ja kõike ei jõuagi siia kirjutada. Kokkuvõtteks olen ma pigem lihaseline kui ülekaalus ja nüüd kaalulangetamisega pean pidama hoogu. Treener ütles, et kõige rohkem -3,8 kg. Seda pean ma sooritama kahe kuuga, mitte rohkem. Nii, et kui mu kaal on 62 kg siis see on mu ideaalkaal :) Rõhutas ka veel, et alla selle ei tohi olla ja arvatavasti ei ole see ka kuidagi võimalik. Nurisesin oma kehakuju pärast, koguaeg olen olnud pirn :D Miks ma ei võiks olla väga peenikeste jalgadega ja väga sale naine? Kui treener sellele vastas siis minu lootused küll kukkusid kokku. Ütles, et see pole võimalik..nii kurb kui see ka poleks. Mul on võtta vaid veidi veel kõhu pealt, veidi veel puusadelt ja veidi reite pealt, kuid seda kõike VEIDI. Ma ei saa kunagi olla piitspeenike ja peenikeste jalgadega. Treener ütles et mul on hästi tugev keha ja pigem on võimalik kasvatada lihasmassi juurde, mitte midagi enam ära võtta. Lohutas mind, et ma peaksin õnnelik olema, et selline võimalus antud. Tema on väga kõhn ja ütles et rind ja tagumik on olnud koguaeg olematu. Tema unistus oleks just olla tugeva kehaehitusega-võibolla ütles ta seda ainult minu lohutuseks aga igaljuhul siis koitis küll mulle pähe, et tema on ju ka inimene ja samamoodi on omad unistused, mis sest et ta näeb minu meelest niiiiiiiiiiiiii hea välja. Igaljuhul peale seda käimist sain ma kinnitust, et liigun õiges suunas. Minna on veel nii vähe kaalu poolest, kuigi nüüd kui teen aktiivselt trenni ja lihas kasvab siis tuleb seda massi juurde :) Aga ma isegi ei nurise kui näen, et kaal tõuseb. See peabki nii olema ja kahe kuu pärast lähen uuesti ennast mõõtma. Loodetavasti on siis lihasmass veelgi parem ja saan veelgi rohkem õnnelik olla. Vot, nii palju siis sellest. Kahju on mul vaid sellest, et ei saa 100% nüüd nendest tulemustest võtta, sest pikkus läks valesti, aga treener ütles et kui pean sellest kinni mis kirjas juba on siis on küll igati ideaalne.

Peale analüüsi läksin kohe jooksma, sest tegin omale treeningplaani ja esimene kilomeeter tuli läbida rahulikult. See tundus nii naeruväärne, et korraga oleksin pidanud jooksma vaid 0,8 km normaalse tempoga, tegin ühe ringi ja sain 2,79 km, ausalt öeldes peale seda olin juba surnud :D Kohutav kuidas mu keha ei harju selle jooksmisega, kõike muud võin teha aga jooksmine tõmbab niiii ära. See annab rohkemgi motivatsiooni juurde, sest küll ma varsti jooksen korraliku pulsiga korralikud vahemaad. On kuhu areneda :)
Õhtul kui musi koju tuli siis sõitsime telkima, seekord oli siis valitud Peipsi ääres Kauksi rand. Janelle oli ka juba ennast sisse seadnud koos seltskonnaga ja igati mõnus oli. Käisime ujumas, grillisime jne. Laupäeval tegime isegi veidi trenni, käisime metsa vahel 6,10 km. Musiga käisin ka mitu korda ujumas, vesi oli päris külm ikka :D  Pühapäeva jätsin puhkepäevaks. Teised jäid veel Kauksi, meie Kristjaniga põrutasime linna tagasi, sest plaanisime veel minna kuskile grillima ja ujuma. Jõudsime Männiku karjääri juurde ja tsillisime niisama, sest ujumissoov oli mul kadunud :D

21.07
Esmaspäeval mõtlesin, et lähen jõutrenni tegema. Spordiklubisse minnes avastasin, et mul olid tossud jäänud koju, oh seda õnnetust :D Läksin siis nagu part paljajalu. Treener oli tuttav, sama kes mind mõõtiski. Vaatas mind ja tuli minuga rääkima, endal oli väga ehmunud nägu peas, et Riti kus su tossud on? Unustasid? Selgitasin, et jah, tõesti unustasin, et aga pole hullu, pigem meeldibki paljajalu trennis kaasa teha-varemgi ju tossud kakkunud jalast. Igatahes treener siis naeratas ja ütles, palun vaata et keegi sulle jalgade peale ei astu , et Riti täna teeme TRENNI. Just nimelt rõhutas seda TRENNI. Siis mõtlesin imelikult kuid trenni lõpus sain aru mis ta selle all mõtles. Mul pole siiani mitte ühtegi nii väsitavat ja rasket trenni olnudki :D Reaalselt tilkusin seal higist, päris paljud jätsid pooleli ka. Alguses olid tantsuharjutused-jube vinge oli ja hiljem siis jõuharjutused. Kangiga ei ole ma väga sõber ja siis tundsingi et korralikult tõmbab lihast. Suure surmaga tegin lõpuni. Trenni lõpus treener ütles, et väga tubli ja talle nii meeldis, et ma talle trenni ajal naerasin :D Sai vähemalt aru, et minuga kõik korras :D :D Mulle tundus see küll naljakas, sest enda arust ma küll ei naeratanud, juusiis tuli iseenesest :D Igatahes pessu läksin nagu nuudel. Talla all oli kokku 4 villi :D :D :D Õhtul olin ikka nii läbi kui vähegi võimalik. Aga enda üle olin jube uhke :D

22.07
Kuna mul ei õnnestunud tööjuures vahetust teha siis teisipäev oli jälle mul vaba päev, selle eest olen laupäeval tööl :(
Igaljuhul kohe hommikul mõtlesin musiga, et teeme veits trenni. Tema läks rattaga sõitma, kuna minul on suur ratas ja ma alati saan sellelt sinikaid siis otsustasin, et lähen rullitama ise. Rullitasin 5,59km, ühe korra kukkusin kah :D Tegelikult on nii, et kuna ma olen alles väga algaja siis ei tunne ma palju neid teid ka mida mööda sõidan. Jalgrattaga olen sõitnud, aga see ikka midagi muud. Igaljuhul sõitsin läbi ühe pargi ja siis mul oli ikka väga suur kiirus sees, sest tee läks allamäge, järsult tuli mulle pähe, et nüüd peaksin keerama kohe ju järsult vasakule, aga kuidas ma seda nüüd niiiiii suure kiirusega teen. Oligi valida, kas suur sõidutee, kus autod sõitsid või väike muru :D No loomulikult valisin teise variandi, ehk siis teadsin, et kohe kukun, püüdsin ära keerata nii nagu pidi, peaaegu õnnestus, aga ikkagi kukkusin. Ise jumala naersin, valus polnud, sest kaitsmed olid peal :D Igaljuhul üks noormees tõttas mulle kohe appi, oleksite vaid ta nägu näinud :D :D Aitas mu püsti ja küsis et issand kas te saite palju haiget, te tulite ju sellise kiirusega, jumal  hoidku. Ütlesin, et ei saanud ja naersin :D Selgitasin, et olen algaja ja sellise kiiruse pealt pidur ka ei aitanud, seega teadsin et peab kukkuma :D Siis kui ta aru sai et mul tõesti pole kuskilt valus ega kriimustatud siis muigas ka ja ütles, et küll tänapäeval on ikka hulljugeid kes julgevad niimoodi spordiga tegeleda :D :D Siis läksime sõbralikult lahku :D Soovis mulle veel rahullikku sõitu :D Tegin oma tiiru ära ja läksin koju, Kristjan läks tööle. Siis mõtlesin, et lähen randa, võtsin asjad kaasa ja võtsin päikes. Imekombel hakkas seekord peale :D

Siis läksin koju ja tuli mõte, et lähen Kristjani rattaga tiirutama, mõtlesin et lähen läbi linna, suutsin ära eksida :D :D Tagasi tulles käisin poest läbi..ma küll ei tea mis mul arus oli. Sest kilomeetreid tuli 16,21km ja siis ma veel rahulikult ostsin suure paki kartuleid ja muud staffi :D Loomulikult koju sõit oli ülimalt raske..ja siis veel vedasin ratta neljandala. Uhhh...mina ei saa aru, kuidas Kristjan niimoodi jaksab iga päev seda üles tarida :D Jube :D
Ja täna on juba kolmapäev. Kuna mu lihased on ülimegavalusad siis lasen veidi puhata ja täna lähen vist kiirkõndi tegema. Homme on mul jooksutrenn ja kujutan ette juba kui surnud ma homme olen, seega annan väheke ikka lihastele ka armu :D
Toitumise koha pealt ei ole nii häid uudiseid. Nädalavahetus läks ikka täiega mööda ja eile ei suutnud ma oma kogust ära jälle süüa... täna juba tunnengi et energiapuudus on sellepärast. Rumal olen :) Rohelist on ikka vähe...kõik peaksid rohelised olema :D

Kuna nädal läbi, siis jälgin hoolega ka kalorite kogust, mis on juba läinud. Kuna treeningplaanis peab olema mul kaks vaba päeva ja nendest viis päeva peaks siis jaotama nii, et iga päev umbes 330 kcal. Nädala peale teeks see 1650 kcal. Kuna hakkasin planeerima alles kolmapäevast oma trenne siis kahjuks esmaspäev ja teisipäev jäi välja.

Nii, et hetke seisuga jäi 548 kcal kulutamata. Vitsa mulle :) Aga mis siin ikka, seekord tuli jälle nii pikk postitus. Ma lihtsalt pidin oma muljeid jagama kehaanalüüsi kohta. Andestust, järgmise korrani! :D

Vat nii ! :)

I don't stop when I'm tired, I stop when I'm done.

Tere hommikust!
Mul on rõõõmu sõnumeid, ma käisin eile üle pika aja jälle spordiklubis. Viimati käisin seal 21.04, juhhei :)
Võtsin rahulikuma trenni, meestreener oli juba varasemalt õnneks tuttav. Andsin endast eile 100% ja hiljem kui trenn lõppes siis olin enda üle uhke. Üllatavalt hästi ma ikka veel paindun-arvasin et need kolm kuud maksavad kätte, aga õnneks mitte. Tasakaaluga nii hästi küll ei läinud, tõmblesin seal ühel jalal ja endal hakkas ka naljakas, aga tegin ära !!! :) Ahjaa, mis veel. Eile trennis sattusin ühe tüübiga jälle ühte rühmatrenni, kunagi kirjutasin ka siia, et see poiss nägi välja nagu ``nuudel``. Eile oli juba täitsa hea väljanägemisega. Vat mis võivad kolm kuud inimesega teha. Igatahes rääkisime paar sõna juttu, alguses ei tundnud mind ära, ma naeratasin talle ja kohe jooksis ning küsis kus ma jäänud olen. Selgitasin siis et läksin laisaks :D Tema muidugi viibutas näpuga ja ütles et no niiii need lisakilod tulevadki. Ta soovitas mulle muidu ühte pulbrit ka mida kasutada spordijoogina, täna lähen uudistan kas leian. Ütles, et ta nii palju erinevaid juba proovinud, aga too annab just powerit rohkem juurde ja hiljem aitab lihasevalu olematuks teha. Muidugi see trennisõber istub rohkem jõukas, mina seal nii väga ei istugi, sest alati tunnen ennast imelikult kui mingid lihasmäed treenivad seal ja mina väike nääpsuke lähen istun ja higistan :D Samas nüüd mõtlen, et kuna tema keha peal on juba näha suurt muutust siis äkki hakkan ta kõrval sitsima ja aitab mind? :D :D Vat sellised mõtted keerlesid mul eile peas. Käisin peale trenni pesus ära ja jälgisin pikalt, et nurgas seisab kaal. Kas astuda või mitte...pole juba mitu kuud kaalu peal käinud. Sellest ajast peale kui oma toitumist hakkasin järgima ja püksid suureks jäid ei ole väga julgenud. Ei teagi miks.. eile siis mõtlesin, et kuna tunnen et kaks kilo raudselt juba tulnud siis heidan pilgu peale. Üllatus üllatus...minu kuus kilo oli kadunud... mida?? Astusin veel kaks korda ja ikka näitas sama numbrit.. uskumatu. Tõesti? Siis läksin šoki seisundis istuma ja mõtlema, et kas tõesti see kuidagi võimalik, mu kaal on ainult seisnud...ja nüüd siis järsku selline muutus. Samas mõtlesin, et eks muidugi, kui eelnevalt käisin trennis ja rabelesin siis lihasmass ju kasvas, kaal ei saanudki väheneda, nüüd kui pole enam trennides käinud siis lihased on kadunud :) Igal asjal on oma seletud. Igaljuhul annab see mulle veel rohkem kinnitust, et toituma peab õigesti. Treeni palju sa tahad aga toitumisel on tähtis osa. Endiselt nüüd jälgin mida suhu pistan ja kas saan oma vajalikud ained kätte päeva lõpuks. Eile näiteks sundisin õhtul sööma arbuusi, muna, musta seemnetega leiba ja tomateid. Kuna käisin trennis ka siis oli vaja oma energia ka kätte saada. Nii vahva, esimest korda sain ma peaaegu sellega hakkama.  Tegelikult on üsna raske neid koguseid ja aineid täis saada, ei ole mul mingit treenerit ega kedagi kelle käest nõu küsida. Kõike olen pidanud ise otsima ja ise katsetan, nii et ise olen enda katsejänku :)

Mis siis veel? Veel tahtsin rääkida, et mul on oma tugi ka kõrval. Janelle on puhkusel ja väga ei saagi suhelda, aga Sandrakesekene on nii tore ja vahva et jagame oma tarkuseid ja rassime koos. :) Järjekindlus viib sihile. Lugesin, et üks treener andis nõuande, et nädalas peab olema kaks puhkepäeva, mil sa ei tee trenni. Mõtlesin siin, et õige oleks teha näiteks 3 jooksu päeva, 1 lihase päev ja 1 kiirkõnd/ratas. Aga kuna käin ka spordiklubis siis pean veits mõtlema ja vaatama mis mul endal võimalik oleks ja kava valmis tegema. Täna trenni ei lähe, proovin ikka nii jälgida et üle päeviti käin mitte nii nagu eelnevalt..kõik päevad nädalas, sest muidu on üsna pea mul jälle kett korralikult maas :) Jooksutrenniga ma veel kahtlen...kui siis teen vaid intervalli jooksu, enda tehtud kava ka eelmisest korras olemas vaja vaid katsetada :D Hetkel siiski eesmärgiks Sandraga 2-3 korda nädalas käia + jõuharjutused + spordiklubi+ jalgratas. Kõlab hästi? :)
Jube, ma vabandan, et viimasel ajal räägingi ainult toitumisest ja trennist. Räägin siis veidi mis eile ka tegin.
Peale tööd läksin trenni ja trenn lõppes siis läksin oma pakile järgi. Koju jõudes tegi musi juba süüa..oiii kuidas mulle ta söögid maitsevad :) Proovisin oma uut kleiti selga, täiega ootasin seda...aga....mulle ta vist ikkagi ei istu. Ilus pikk õhuline suve kleit aga nii pikk, panin selga ja tundsin, et mul oleks nagu vanaema öösärk seljas :D Igaljuhul nüüd nädalavahetusel proovin seda kanda ja kui ikka ei tunne ennast hästi siis tuleb see lühemaks teha :)

                            
 Ma ei mäleta kas olen rääkinud, et mu bisnessiga on üks mees praegu meie korteris. Nimeks on tal Robert ja tuli Hollandist Eestisse vene keele kursustele vms. Igaljuhul tegemist on vanema härraga ja ta nagu issi eest. Tõsiselt armas inimene, tavaliselt kui kedagi olen hostinud siis ikka tunne, et keegi kolmas on veel peale meie korteris aga kui tema seal on olnud siis nagu olekski oma perekond. Eile näiteks kui tuli õhtul siis veidi ajas juttu. Ütles, et nii head lõhnad on, et kes süüa teeb. Siis Kristjan seletas et tema teeb, et teeme põhimõtteliselt nii, et 1 nädal teeb tema ja 1 nädal mina. Tegelikult on see nii, sest meil on kuidagi nii graafik pandud kokku, et kui minul on hommikused vahetused siis temal õhtused jne. Igaljuhul musi pakkus talle süüa, aga ta oli juba söönud, küsis vaid et mis ta valmistas. Ahjaa, ma polegi rääkinud, et avastasin uue toiduaine- kuskuss. Alguses naersin nimetuse üle aga tõesti on väga maitsev. Näiteks sõime kuskussi hakkliha ja köögiviljadega. Nii njämma :)

Täna on eilsest veidi jalalihased kanged ja alaselja tõmbasin jälle ära. Nii nagu alati, enam ei imesta seda üldse enda puhul :D Selg ongi mul väga nõrk ja kui pole ennast kaua juba painutanud siis võib igasugu asju juhtuda. Täna oli ka muidu trenn bronnitud, aga tühistasin ära, sest ma pean lõpuks minema Tele2-te. Kirjutasin, et sain samasuguse telefoni nagu mu mehel ja võtsin siis Tele2 omale operaatoriks. Nüüd teavitati et numbri ületoomisel oli tõrge ja klienditeenindaja helistas mulle, palus vabandust ja nüüd pean sellepärast Tele2-te minema ja numbri ka veel ära vahetama. Pähh :( Samas on hea, et vana number mulle alles jääb :D Nii et JÄLLE on mul kaks numbrit ja kaks telefoni. Täna siis lähen käin ära ja mu telefoni ümbrised tulid kaaa ära. Mul on juba mitu aastat üks ja sama müüa olnud kelle käest tellin. Saan soodust ja värki ning ta on niiiii tore. Viis pluss, seekord pani veel kaitsekile ja pliiatsi ka kaasa just sellepärast, et ma talle truuks olen jäänud. Ma lihtsalt ei usalda kedagi muud, teised võivad mingit saasta müüa :D
Nii, et täna spordiklubisse ei lähe, aga püüan minna kas musiga rattaga sõitma või Sandraga käima :) Niisama passida ei taha, sest homme on mul vaba päev ja siis kell 11:30 on mul kehaanalüüs. Prr, kardan veits :D Raudselt treener ütleb et davai hüpetega trenni ja raudselt see eilne kaal oli katki ja tegelikult ei ole ma üldse midagi alla võtnud :D Loodetavasti läheb kõik hästi ja saan veidi näpunäiteid juurde :)

Mu kodune lõviiiiiiiiiiiii :D

Tere hommikust :)

Siin on nüüd üleeilne toitumine ja eilne. Eile jälgisin rohkem ja sain peaaegu kõik roheliseks ehk siis normi, rasvad olid üle, aga lugesin, et oleks hullem kui oleks süsikaid ja valke üle. Nii, et tegelikult on üsna okei :)
Küll ma võin ikka palju rääkida....aga olgu. Teen nüüd rõõmsalt tööd edasi ja homme kirjutan juba kuidas mul seal treeneri juures läks. Olge mõnusad !

Stop talking, start walking! :)

Tere mu kaasmaalased,
Eelmises postituses kirjutasin, kuidas mu keha läks pisut väiksemaks ja kleit mahtus selga, täna räägin juba sellest, et mulle lähevad püksid jalga :D
Tegelikult on küll nii, et mõõdud aina langesid ja langesid kuigi enam toitumisele mingit tähelepanu ei pööranud. Nüüd mul tunne, et hakkan jälle oma ümarat vormi tagasi võtma. Aeg tegutseda :)
Hästi tore aeg on selja taga, endiselt mul on super noormees ja tuju on enamasti rohkemgi kui positiivne. Lisaks on mul nüüd oma kaks karvapalli, keda ma iga päev kui koju jõuan nunnutan ja paitan ja küsin kuidas neil läinud on. Nagu väiksed armsad beeebid ootavad mind kodus :)
Kuna ma sain oma ihaldusväärse läpaka ka lõpuks mida ma nii kaua juba soovisin siis nüüd vast olen korralikum ja kirjutan siia kah rohkem. Telefoni sain ka uue, nii üle juba viskas see vana kärakas. Kui töötaks korralikult, siis ei oleks hullu aga viimasel ajal ei saa me kohe kuidagi läbi. Niisiis, mingi aeg saan panna oma uue kaardi sisse ja Endomondo las käia :D Kuna mul jookseb praegu nett täiesti tühja telefonil( vana kärakas ei võta tavalist netti omaks vaid ainult wifit) siis ootan juba pikkisilmi, et telefonivahetuse saaks ära tehtud.
Vahepeal oleme Kristjaniga palju palju igalpool käinud, viimasel ajal ka venna ja Janellega. Muah kui toredad ja kallid nad on. Kõik need käimised ja tegemised on muutnud mind kuidagi nii positiivseks. Ma niii kummardan nende ees, kes mul kõik olemas on.
Oma bisnessiga läheb ka nii hästi, Kristjan on väga suureks toeks ja vahepeal on abikäsi ikka palju vaja. Keelebarjäär hakkab ka vaikselt lagunema ja maailmapilt muutub ka vist selgemaks. Siin maamunal on nii palju erinevaid inimesi...

Tegelikult on viimasel ajal kõik ju hästi. Ümbritsev on ilus ja lilleline, õnnelik on olla. Eks vahepeal kipun unustama, et elu on imeline ja kõik on inimese enda kätes, kuidas ta oma elu elab. Nagu öeldakse siis ju klaas on alati pool täis, mitte pool tühi. Ma ei ole kindlasti idealist ja ausalt ei tahagi olla-siis oleks veel keerulisem see kõik. Ikka tuleb hetki, seisundeid, emotsioone ette mida hiljem kahetsen, aga ma vähemalt proovin :)

Nii nagu eelmises postituses rääkisin siis mul on nii kahju, et ma olen nii paljust ilma pidanud jääma, et ma ei osanud näha läbi värviliste prillidega elu. Samas, ma olen niiiiii palju õppinud ja kui seda kõike ei oleks olnud siis siin ma praegu poleks. See oli ju tegelikult minu enda kätes...

Veel rõhutaks ma siin veel seda, et ole selline nagu Sa oled. Ära suru ennast alla kellegi/millegi pärast. Ei tohi lasta käituda endaga nagu mingi nartsuga. Sul on ka omad soovid, tunded, vajadused. Alati ei pea elama teistele. Elage ka iseendale. See, et Sa pole selline nagu ``teised`` ei tähenda veel seda et Sa poleks mitte keegi. Kui Sulle ei meeldi-ütle, kui Sa ei taha- ära tee! Tundub ju lihtne...? Ometigi on inimesed nii mõjutatavad, võetakse kõik negatiivne omaks..süüdistatakse ennast, palutakse vabandust ja öeldakse, et teen nüüd paremini. Milleks? Kui kaaslane ei väärtusta Sind sellisena nagu Sina ise ta kõrval oled siis põrgu päralt- ta ei olegi Sind väärt. Vat nii. 

Seda ka, et ilmad on nüüd ilusad  (mõneks päevaks :D), nii et naudime seda mis meil on. Ehk saab nädalavahetusel telkimaaaaaaaaaaaaaa....juhhei :)